Järelvalve

Keskkonna kaitsmisega on Eestis aegade jooksul tegelenud paljud erinevad asutused ja organisatsioonid. Keskkonnainspektsiooni eelkäijatena võib nimetada kunagist Veemajandusinspektsiooni, Metsamajanduse Peavalitsust, Jahindusinspektsiooni, Mereinspektsiooni ja Looduskaitse Inspektsiooni. 1997. aastal nimetati tollane Looduskaitse Inspektsioon Keskkonnainspektsiooniks. Viimane suurem reorganiseerimine toimus aastal 1999, kui liideti Keskkonna- ja Mereinspektsioon, ühendatud asutuse nimeks jäi Keskkonnainspektsioon. Keskkonnainspektsiooni missioon on tagada looduskeskkonna säästlik kasutamine tõhusa järelevalve kaudu keskkonda mõjutava tegevuse üle. 

Looduskaitseseaduse ning Keskkonnajärelevalveseaduse järgi on klassikalises looduskaitses järelevalve jaotatud kaitstava loodusobjekti valitseja ehk Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni vahel. Seaduses ning selle alamaktides sätestatud kaitsenõuete rikkumiste kohtuväliseks menetlejaks on Keskkonnainspektsioon. Looduskaitseseaduse ja Keskkonnajärelevalve seaduse kohaselt võib järelevalve funktsiooni täita ka kohalik omavalitsus.

Alates 1. septembrist 2011 on Keskkonnainspektsioon uurimisasutus, st et lisaks keskkonnaväärtegudele on inspektsioonil õigus uurida ka keskkonnakuritegusid.

Looduskaitseseaduse üheteistkümnes peatükk “Vastutus“ reguleerib isiku vastutust, väärtegudega seonduvat ja keskkonnakahjude hüvitamist. Kõigi kaitse alla võetud alade, elupaikade ja liikide isendite või looduse üksikobjektide kahjustamise ja hävitamisega kaasneb oluline keskkonnakahju. Seetõttu on vajalik kehtestada kaitstava loodusobjekti ja kaitsealuse liigi isendi kahjustamisega või hävitamisega keskkonnale tekitatud kahju määrad. Seadusega määratletakse protseduur loodusobjektile tekitatud kahju sissenõudmiseks. Vabariigi Valitsuse määrusega 31. märtsist 2005 kiitis Vabariigi Valitsus heaks määruse „Loodusobjekti või muu linnu- ja imetajaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“. Kahjutasu määrad (I, II ja III kategooria liikide hävitamisele) tulenevad liigi ohustatuse astmest ja on kehtestatud looma-, taime-, sambliku- ning seeneliikide isendite ning nende elupaikade kahjustamise ja hävitamise korvamiseks. Määruses on sätestatud hüvitiste määrad erinevate kategooriate liikide kahjustamise või hävitamise eest.

Kahjutasu on määratud ka kaitsealuste kivististe leiukohtade, püsielupaikade, kaitsealade ja hoiualade kahjustamise ja hävitamisega tekitatud keskkonnakahju osaliseks korvamiseks.

Kahju hüvitised laekuvad riigieelarvesse ning neid kasutatakse loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks.

 

Viimati uuendatud: 12. Aprill 2016

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.