Jahindus

Jaht võimaldab reguleerida loomade arvukust, tagada liigilist mitmekesisust, populatsioonide elujõulisust ja jahinduslikku produktiivsust ning vältida ulatuslikke kahjustusi metsamajandusele ja teistele majandustegevustele (nt põllumajandus).

Eesti jahinduse peamiseks raamdokumendiks on jahiseadus, mis sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused. See määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse.

Jahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Jahiseaduse alusel korraldatakse ja antakse jahimaa kasutada jahipiirkondadena kümneks aastaks. Jahipidamise õiguse jahiühendustele tagab kehtiv kasutusõiguse leping, mis sätestab kasutaja kohustused, nagu näiteks jahiulukite seire. Jahipidamisõiguse eest makstakse riigile jahipidamisõiguse tasu. 

Jahiulukid (edaspidi uluk) jaotatakse nende kaitse ja ohjeldamise eesmärgil suur- ja väikeulukiteks.

Suurulukid on:

1) põder;
2) punahirv;
3) metskits;
4) metssiga;
5) pruunkaru;
6) hunt;
7) ilves;
8) hallhüljes.

Väikeulukite loetelu sätestatakse jahieeskirjas, mille kehtestab keskkonnaminister määrusega.

Suurulukitest on Eestis arvukaim metskits. Talle järgnevad metssiga ja põder. Metskits ja metssiga on Eestis ka enimkütitud ulukid.

Maaomanikul on õigus jahiseadusega sätestatud korras:

1) korraldada oma maal väikeulukijahti;
2) sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal;
3) seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata;
4) algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine;
5) teha ettepanekuid jahindusnõukogule jahipiirkonna piiride muutmiseks.

Veel on olemas jahindusnõukogud. Jahindusnõukogu moodustatakse regionaalse jahindustegevuse korraldamiseks võrdsetel alustel jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest. Jahindusnõukokku nimetatakse ka riigi esindaja. Jahindusnõukogu tööpiirkond ei ole suurem kui maakond.

 

Artiklid:

 

Lingid:

Viimati uuendatud: 14. Märts 2017

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.