Metsade majandamine ja kaitse

Varasem metsaseadus jagas metsa kolme kategooriasse:

  • hoiumetsaks
  • kaitsemetsaks
  • tulundusmetsaks

Hoiumets oli kaitseala loodusreservaadis ja sihtkaitsevööndis või püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuv mets.
Kaitsemets oli mets, mis asub hoiualal, kaitseala, kaitstava looduse üksikobjekti, püsielupaiga, ranna või kalda piiranguvööndis või on kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina Looduskaitseseaduse tähenduses. 
Tulundusmets oli mets, mis ei kuulu kahte esimesse kategooriasse.
Praeguse metsaseaduse järgi sellist jagunemist enam ei ole.

Metsaseaduse järgi on vääriselupaik kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala tulundusmetsas või kaitsemetsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. 
Vääriselupaiga tunnusteks on põline või haruldane metsakooslus, erilistele elutingimustele viitavate bioloogiliste (kõdunev puit, häilud, erineva vanusega kuivanud puud) ja maastikuliste (nt järsakud metsades või allikate ümbruses) võtmetunnuste leidumine või erilistele elutingimustele viitavate vähemnõudlike tunnusliikide esinemine.
Tulundusmetsade vääriselupaikade kaitseks sõlmitakse riigi ja maaomaniku vahel leping, milles sätestatakse osapoolte õigused ja kohustused. 

Eesti metsadest ligi pool (umbes 40%) kuulub riigile. Riigimetsa majandamine on RMK (Riigimetsa Majandamise Keskuse) ülesanne.

 

Viimati uuendatud: 12. Aprill 2016

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.