Metsatüübid

Kõdusoo metsad

Kõdusoometsad on kujunenud sügavaturbalistest lagedatest või hõreda puurindega madal- või siirdesoodest pikaajalise kuivendamise tulemusel. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad männid ja kased, mis enamasti kasvasid samas kohas kiduralt juba enne kuivendamist. Järgmises metsapõlvkonnas võib domineerima hakata kuusk. Kõdusoometsade alustaimestu on liigivaene. Seal leidub selliseid liike, nagu tupptarn, kattekold, ümaralehine uibuleht. Niiskusrežiimist sõltuvalt võib alustaimestu sarnaneda palu-, laane- või salumetsa alustaimestuga.
Üldiselt eristatakse mustika- ja jänesekapsa-kõdusoometsa kasvukohatüüpi (Paali klassifikatsioon).
 

Laanemetsad

Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma, mille piiritlemine on küllalt tinglik. Üldiselt on domineerivaks puuliigiks kuusk, kuid see võib asenduda männi, arukase ja haavaga. Sagedased on ka segapuistud. Eesti geobotaanikud on laanemetsad jaganud kaheks: liigivaesed männi- ja kuusemetsad, kus leidub selliseid liike, nagu mustikas, pohl, leseleht, laanelill, ohtene sõnajalg, jänesekapsas, ning liigirikasteks kuuse- ja kuusesegametsaks, kus on sellised liigid, nagu lillakas, ussilakk, jänesesalat, võsaülane.

Liigivaesed männi- ja kuusemetsad on kunagiste taigametsade läänepoolsed jäänukid. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kunagiste tamme-segametsade järeltulijad.

Laanemetsad jaguneva jänesekapsa-mustika ja jänesekapsa kasvukohatüübiks (Paali klassifikatsioon).


Lammimetsad

Lammimetsad esinevad üleujutusaladel. Nad kasvavad jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel kihilistel tulvavete poolt kohale kantud ainese setetel. Puurinde moodustavad lehtpuud. Liigirikkas rohurindes leidub selliseid liike, nagu erinevaid liike tarnasid, sookastikut, ussilille, soovõhka, konnaosja, soopihla, ubalehte, leselehte, laiuvat sõnajalga, luht-kastevart, harilikku metssõnajalga, harilikku maavitsa, angervaksa, humalat, seatappu.

Lammimetsad jagunevad humala ja pika tarna kasvukohatüübiks (Paali klassifikatsioon).


Loometsad

Loometsad kasvavad õhukestel karbonaatsetel muldadel, mis on kujunenud massiivsel pael, selle murenemisel tekkinud rähal või mere tegevusega peenendatud ja ümberpaigutatud paeklibul. Sellised mullad võivad kevadel olla liig- ja parasniisked ning põua ajal kergest läbikuivavad. Puurinne, milles domineerib mänd, on hõre ning varjutab alustaimestikku vähe. Alustaimestus kohtab selliseid liike nagu leesikas, lubikas, nõmm-liivatee, nurmenukk, sinilill, metskastik, hobumadar, angerpist.

Eestis esineb loometsi Saaremaal ning Loode- ja Põhja-Eesti paealadel.

Loometsad jagunevad leesikaloo, kastikuloo ja lubikaloo kasvukohatüübiks (Paali klassifikatsioon).


Nõmmemetsad

Nõmmemetsad on hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja vaesematel liivmuldadel. Nõmmemetsa puurindes domineerib mänd. Kuna muld kuivab siin pinnalt tihti läbi, siis kasvavad nõmmemetsas vaid kuivust taluvad taimed, nagu põdrasamblikud, kanarbik, harilik kukemari.

Nõmmemetsad on levinud rannikuluidetel, sanduritel, mõhnastikel ja kuivadel liivastel meretasandikel.

Nõmmemetsad jagunevad sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübiks (Paali klassifikatsiioon).


Palumetsad

Palumetsad kasvavad maapinna kõrgematel osadel, nagu mõhnastikud ja sandurid. Muld on palumetsas perioodiliselt kuiv. Puurindes domineerib mänd, leidub ka kuuske. Alustaimestus kasvavad sellised liigid, nagu pohl, mustikas, kanarbik.

Rohurindes leidub rühmiti jänesekapsast, paluhärgheina, kohati talvikut. Samblarinne, mille moodustavad enamjaolt palusammal, laanik ja kaksikhambad, on tihe.

Palumetsad on levinud peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Põhja- ja Lääne-Eesti.
Küpsed palumetsad on head puhkemetsad. Nad on parajalt kuivad ja valgusrikkad ning sügisel seenerikkad.

Palumetsad jagunevad pohla ja mustika kasvukohatüübiks (Paali klassifikatsioon).


Salumetsad

Salumetsad kasvavad Eesti kõige viljakamatel ning kogu aasta jooksul veega hästi varustatud muldadel, mis on kujunenud karbonaatsetel moreenidel, kattes tasandikke, voori, oose, klindi jalamite rusukaldeid, kohati ka laugete nõlvade jalameid. Puurindes leidub kuuske, arukaske, mändi, haaba. Salulehtmetsades domineerivad laialehised puuliigid: saar, pärn, vaher, jalakas.

Salumetsade põõsa- ja rohurinne on liigirikas. Seal leidub näiteks sarapuud, harilikku kuslapuud, näsiniint, türnpuud, sinilille, jänesekapsast, võsaülast, maikellukest, ussilakka, koldnõgest, külmamailast, naati, salu-siumarja, metstulikat, metspipart, toomingat, harilikku pihlakat, harilikku vaarikat, harilikku kopsurohtu, laanesõnajalga, kurekellukat, mets-kuukressi.

Salumetsad jagunevad sinilille, naadi ja kuukressi kasvukohatüübiks (Paali klassifikatsioon).


Soometsad

Soometsa tunnuseks on enam kui 30 cm tüseduse turbahorisondi olemasolu. Soo arenguastme järgi jaotatakse soometsad madalsoometsadeks, siirdesoometsadeks ja rabametsadeks. Kaksikliigitusega piirdudes võib looduslikud soometsad jaotada rohusoo- (puurindes valdab kask või sanglepp) ja samblasoometsadeks (puurindes valdab mänd, harvemini kask).


Soostunud metsad

Soostunud metsade klass hõlmab tasasel ja nõgusal reljeefil kasvavaid metsi, kus mulla ülemise horisondi moodustab vähem kui 30 cm tüsedune turvas.

Soostunud metsad jagunevad soostunud metsadeks (sõnajala, angervaksa ja sinihelmiku kasvukohatüübid) ja rabastunud metsadeks (karusambla-mustika, karusambla ja sinika kasvukohatüübid) (Paali klassifikatsioon).


Sürjametsad

Sürjametsad on positiivsete pinnavormide lagedel ja nõlvadel karbonaadirikkal, kuid suvel läbikuivaval mullal kasvavad liigirikkad okas- ja lehtmetsad. Puurindes on valdavad mänd ja kuusk. Leiduda võib ka kaske ja tamme ning põõsarindes sarapuud. Rikkalikus rohurindes leidub näiteks metsmaasikat, sinilille, jänesekapsast, pohla, külmamailast, võsaülast, leselehte, kilpjalga, punet, kassikäppa.

Sürjametsad jagunevad kassikäpa, maasika ja sarapuu kasvukohatüübiks (Paali klassifikatsioon).

Viimati uuendatud: 17. Veebruar 2016

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.