Jõed

Vooluveekogusid on Eestis üle 7000. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 10:

1. Võhandu jõgi - 162 km
2. Pärnu jõgi - 144 km
3. Põltsamaa jõgi - 135 km
4. Pedja jõgi - 122 km
5. Keila jõgi - 115 km
6. Kasari jõgi - 112 km
7. Piusa jõgi - 109 km
8. Pirita jõgi - 105 km
9. Emajõgi - 101 km
10. Navesti jõgi - 100 km

Veerikkaimad jõed (aasta keskmine vooluhulk):

1. Narva jõgi - 390-410 m3/s
2. Emajõgi - 60-75 m3/s
3. Pärnu jõgi - 50-65 m3/s
4. Kasari jõgi - 25-28 m3/s
5. Navesti jõgi - 24-26 m3/s
6. Põltsamaa jõgi - 15-26 m3/s
7. Halliste jõgi - 15-17 m3/s
8. Mustjõgi - 10-12 m3/s
9. Jägala jõgi - 10-12 m3/s
10. Pedja jõgi- 10-12 m3/s

Suurima valgalaga jõed:

1. Narva jõgi - 56 200 km2
2. Emajõgi - 9960 km2
3. Pärnu jõgi - 6910 km2
4. Kasari jõgi - 3020 km2
5. Navesti jõgi - 2990 km2
6. Põltsamaa jõgi - 2740 km2
7. Halliste jõgi - 1940 km2
8. Mustjõgi - 1790 km2
9. Jägala jõgi - 1580 km2
10. Võhandu jõgi- 1410 km2

Suurima langusega jõed:

1. Piusa jõgi - 207,9 m
2. Elva jõgi - 144,1 m
3. Valgejõgi - 107 m
4. Loobu jõgi - 100 m
5. Pärlijõgi - 95,7 m
6. Kunda jõgi - 90,0 m
7. Ahja jõgi - 87,6 m
8. Mustoja - 84,7 m
9. Kõpu jõgi - 83,4 m
10. Jägala jõgi- 82,0 m

Rahvusvahelise jaotuse kohaselt kuulub Narva jõgi ja Emajõgi keskmiste jõgede hulka. Kõik ülejäänud kuuluvad väikejõgede klassi.

Artiklid:

Jõgede loomastik

Põhjaloomi on Eesti jõgedes kindlaks tehtud 550 liiki. Eesti jõgede põhjaloomastik on alles kujunemisjärgus ja koosseisult ebaühtlane. Enamasti on põhjaloomastik suhteliselt liigivaene. Biomassist moodustab suure osa jõe kirpvähk.

Sõõrsuid elab Eesti jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki. Kaladest on arvukamad haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, võldas, jõeforell, luts ja viidikas. Kaitsealused kalaliigid on säga, harjus ja tõugjas.

Ühes jões on säilinud üliharuldast ebapärlikarpi (I kaitsekategooria).

Jõed ja nende ümbrus on pesitsus- ja toitumispaigaks paljudele lindudele. Samuti võib Eesti jõgedel kohata poolveelise eluviisiga imetajaid: kobrast, mügrit, ondatrat, saarmast.

Artiklid:

Lingid:

 

Jõgede taimestik

Fütoplankton on Eesti jõgedes liigirikas - üle 400 taksoni. Planktoni biomass on aga üsna väike. Suurem on see järvedest ja paisudest allavoolu jäävates jõelõikudes ning tõeline jõeplankton kujuneb välja vaid pikemate jõgede aeglase vooluga alamjooksul.

Eesti jõgede suurtaimestikus on 122 liiki soontaimi, 22 liiki samblaid ja 35 taksonit vetikaid. Õistaimedest kasvab Eesti jõgedes rohkesti kollast vesikuppu, jõgitakjat, konnaosja, järvekaislat, pilliroogu, harilikku kuuskheina ja jõgikõõluslehte. Sammaldest leidub Eesti jõgedes rohkesti vesisammalt ning vetikatest rohevetikat ja eriviburvetikat.

Viimati uuendatud: 17. Märts 2017

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.