Peipsi järv

Peipsi-Pihkva järv on oma pindalaga (3540 km2) Euroopas suuruselt 4. ja maailmas 53. kohal. Järv jaguneb kolmeks osaks - Peipsi järveks, Pihkva järveks ja neid ühendavaks Lämmijärveks. Peipsi-Pihkva järve vesikond on 47 800 km2. Järve suubub 237 jõge, oja ja kraavi. Välja voolab järvest vaid Narva jõgi.

Peipsi järve loomastik

Peipsi järves elab püsivalt üks sõõrsuuliik (ojasilm) ja 33 kalaliiki. Peipsi järv oma suurusega pakub soodsaid elutingimusi üsnagi erineva nõudlusega kalaliikidele. Levinumad kalaliigid on jõeforell, rääbis, Peipsi siig, Peipsi tint, haug, angerjas, särg, latikas, koger, luts, ogalik, ahven, koha ja kiisk.

Peipsi järv on peatuspaigaks mitmetele linnuliikidele. Kevadel on arvukamad järvel peatujad merivart, tuttvart, sõtkas. Sügisel jällegi ujupardid, viupart, sukelpartidest aul, jää- ja rohukosklad. Pesitsevaid liike on Peipsi lähistel ca 172.

Kahepaiksed on Peipsi rannikul esindatud üheksa liigiga: tähnik- ja harivesilik, mudakonn, rohekärnkonn, kärnkonn, rohukonn, rabakonn, tiigikonn ja veekonn.
Roomajad on esindatud 5 liigiga: kivi- ja arusisalik, vaskuss, nastik ja rästik.
Poolveelistest imetajatest võib kohata vesimutti, mügrit, kobrast, saarmast, ondatrat jne.

Peipsi järvest ja selle elustikust saab lugeda nt Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse poolt välja antud raamatust "Peipsi".

Peipsi järve taimestik

Peipsi järves on täheldatud 115 liiki suurtaimi.
Kogu järves on dominandiks kaelus-penikeel. Kaldaveetaimestikus on peamine pilliroog. Üldse on kaldaveetaimestiku mitmekesisus Peipsis suur. Peipsi sagedasti nihkuva veepiiri tõttu on suur hulk liikidest amfiibsed. Näiteks esineb Peipsis Eestis muidu haruldane väike konnarohi, olemuselt amfiibsed on ka nt. kaartulikas ja nõelalss. Peipsile on iseloomulik ka arvukate soo ja niiskuslembeste taimede (nt soo-alss) kasvamine ajutiselt vee alt vabanenud aladel. Haruldustest leidub Peipsis nt vesi-naaskellehte, juus-penikeelt, väike penikeelt, mõru vesipipart, punakat penikeelt, ahtalehist penikeelt, muda-lahnarohtu, ujuv-jõgitakjat. Lämmi- ja Pihkva järves esineb tihedamini järvkaislat. Lämmijärves kohtab selle kitsuse ja tugeva vee liikumise tõttu taimi, mis on iseloomulikumad jõgedele, nt. luigelill ja jõgi-kõõlusleht. Kõige liigirikkam koht Peipsis on Raskopeli laht, mis oma eraldatuse tõttu ülejäänud järvest on erinev nii hüdroloogiliselt kui keemiliselt.

Peipsi järv on küllaltki sarnane Võrtsjärvega, paljud liigid on mõlemas järves samad. Haruldasi liike esineb Peipsis aga mõnevõrra rohkem.

Peipsi järvest ja selle elustikust saab lugeda nt Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse poolt välja antud raamatust "Peipsi".

 

Viimati uuendatud: 28. Märts 2016

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.