Järved

Eestis on üle 2300 rohkem kui ühehektarilise pindalaga järve. Kokku võtavad nad enda alla üle 2100 km2 ehk ligikaudu 4,8% Eesti pindalast. Suurema osa järvede kogupindalast moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Väikejärvede all on kõigest 176 km2 ehk 8,5%. 

Enamik Eesti looduslikke järvi on mandrijäätekkelised.

Suurimad Eesti järved:

1. Peipsi-Pihkva järv - 355000,0 ha
2. Võrtsjärv - 26661,1 ha
3. Narva veehoidla - 5400,0 ha
4. Ülemiste järv - 960,0 ha
5. Saadjärv - 707,6 ha
6. Suurlaht - 590,0 ha
7. Vagula järv - 518,7 ha
8. Veisjärv - 487,5 ha
9. Ermistu järv - 480,0 ha
10. Paunküla veehoidla - 450,0 ha

Sügavaimad Eesti järved:

1. Rõuge Suurjärv - 38,0 m
2. Udsu järv - 30,2 m
3. Tsolgo Mustjärv - 29,7 m
4. Koorküla Valgjärv - 26,8 m
5. Uhtjärv - 26,5 m
6. Kärnjärv - 26,0 m
7. Piigandi järv - 25,3 m
8. Saadjärv - 25,0 m
9. Vellavere Külajärv - 25,0 m
10. Jõksi järv - 23,8 m

Järvede loomastik

Eesti magevete selgrootute fauna on rannikumere omast liigirikkam. Erinevat tüüpi mageveekogudest järvedest, paisjärvedest, kraavidest, allikatest, tiikidest, rabalaugastest, lompidest jne on teada ligikaudu 2000 liiki selgrootuid 24 klassist. Neist 19 klassi esindajad on kõik või valdavalt vabaltelavad vormid ja 5 klassi esindajad parasiidid. Üksikutest klassidest on kõige liigirikkamalt esindatud putukad (u. 750 liiki), vähid (vähemalt 233 liiki), ämblikulaadsed (u. 210 liiki) ja keriloomad (u. 200 liiki).

Kalaliike elab Eesti järvedes ca poolsada liiki.

Lindudest on nähtud üle saja liigi vee- ja roolinde. Neist pesitsejaid on ligi 40 liiki. Esineb arvukalt ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub Eesti järvedel rohkesti naerukajakat, sinikaelparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde.

Imetajatest võib järves kohata näiteks kobrast, saarmast, ondatrat, mügrit.

Järvede taimestik

Eesti järvede suurtaimestikus on määratud üle 100 liigi soontaimi, paarkümmend liiki sammaltaimi ja sama palju mändvetiktaimi.

Järvede suurtaimestik jaotatakse:

1) Kaldaveetaimestikuks. Kaldaveetaimed kasvavad poolest saadik vees, sellisteks on näiteks pillroog, hundinui, järvkaisel. Neil on pehmesse kaldamudasse kinnitumiseks hästiharunenud juured või juuretaolised risoomid ning tuulele vastupidavad painduvad varred.
2) Ujulehtedega taimestikuks. Ujulehtedega taimedel ulatuvad veest välja vaid lehed ja õied, juurtega kinnituvad nad veekogu põhja (nt vesiroos, vesikupp).
3) Ujutaimestikuks. Ujutaimed ujuvad vabalt veepinnal (nt väike lemmel).
4) Veesiseseks taimestikuks. Veesisesed taimed kasvavad sügavamas vees, kus on veel piisavalt valgust. Nad on üleni vee all (nt vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale (nt särjesilm).

 

Lingid:

 

Viimati uuendatud: 28. Märts 2016

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.