Soo arengu kolm astet

Madalsoo

Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad.

Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood.

Õõtsiksood kujunevad õõtsuva kamarana veekogule. Kandva "sõrestiku" moodustavad pikavõsundilised tarnad ja mõned rohundid. Sellele kinnituvad lühivõsundilised rohttaimed ja samblad. Toitumuselt võivad õõtsiksood olla mitmesugused, enamasti siiski rohke- kuni kesktoitelised.

Luhasood paiknevad jõgede üleujutusaladel, harvemini suurte järvede ääres, ning toituvad tulvavetest, olles seega rohketoitelised. Taimkattes valdavad kõrged tarnad või siis roostikutaimed - pilliroog, hundinui, konnaosa jt.

Allikasood on enamjaolt väikesed, sest paiknevad surveliste põhjavete avamusaladega nõlvade jalamil või veekogude kaldail. Nende toitumus oleneb põhjavete karedusest. Taimestikus on tunnuslik lopsakas lehtsamblarinne, millel võib kasvada tarnu, sepsikaid, käpalisi jt.

Nõosood on kõige tavalisemad madalsood. Jagunevad lubjarikasteks ja lubjavaesteks nõosoodeks. Lubjarikastes nõosoodes kasvavad sellised taimed, nagu tarnad, lubikas, pruun sepsikas, reliktina mõõkrohi. Lubjavaestes nõosoodes kasvavad sellised taimed, nagu tarnad, ahtalehine villpea, soo-ohakas, püstkastik.

Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole.

Raba

Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabataimkate on liigivaene, vähetoitelise kasvukohaga kohastunud ning väga stabiilne.

Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Vastavalt veehulgale samblakamaras jaotatakse rabakooslused veel veesisesteks, älvesisesteks, peenrapealseteks ja metsakooslusteks (rabametsad).

Taimestikus kasvavad turbasammalde pinnal jõhvikad, murakas, kanarbik, kukemari, sookail ja hanevits.

Raba on elupaik mitmetele haruldastele lindudele ja putukatele, kes reliktidena leiavad seal elutingimusi, mis eksisteerisid hilisjääaja tundrataolises maastikus. Lisaks kaitseb raba reliktset elustikku tülitajate eest.

Rabad moodustavad Eestis umbes 2/5 soode pindalast.

Siirdesoo

Siirdesoo on üleminekufaas madalsoost rabaks. See võib toimuda soopinna ühtlase vaesumise tagajärjel või siis rabamätaste tekke teel suhteliselt toiterikka madalsoo foonil. Esimesel juhul kujunevad rohusiirdesood, kus peamisteks liikideks on tarnad, alpi-jänesvill, soopihl. Teisel juhul kujunevad puhmarikkad pärissiirdesood, mis muutuvad rabamätaste laienemisel üha rabailmelisemateks ning kus mänd võtab üha enam ülekaalu sookasega võrreldes.

Viimati uuendatud: 9. Veebruar 2016

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.