Kasari jõgi Laastre pais

Meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine“ osa, mis käsitleb Kasari jõe Laastre paisu, asub Lääne maakonnas, Kullamaa vallas, Kastja külas. Kasari on Väinamere vesikonna veerikkaim ja suurim jõgi. Ülemjooks asub Raplamaa, alamjooks Läänemaa territooriumil. Jõgi algab Hagudi külast 10 km loode pool ja suubub Matsalu lahte, jõe pikkus on 112 km, valgala 3210 km2. Jõel on suur lehvikukujuline valgala ja mitu suurt lisajõge. Tähtsamad lisajõed on Vardi jõgi, Konnaveski oja, Luiste, Vigala ja Tuudi jõgi.

 

Projekt käsitleb jõe seisundit ja pakutakse lahendusi kalade rände võimaldamiseks paisust ülesvoolu. Koos oma eriilmeliste jõelõikude ja paljude lisajõgedega pakub Kasari jõgi kalastikule ja kogu vee‑elustikule suurt elupaikade mitmekesisust. Merre suubuva jõena on ta sigimispaigaks ka meres elunevatele siirde‑ ning poolsiirdekaladele, kuigi jõe suudmeks olev Matsalu laht on tugevasti kinni kasvanud ning jõe suue pole kaladele kergesti leitav. Kalastiku liigirikkuselt ja kalavarude majandamise seisukohalt kuulub Kasari jõgi Eesti olulisemate kalajõgede hulka.

 

Enamus ajast aastas voolab vesi üle paisu ja ka läbi veskivare turbiinikambri. Jaama väljavoolus ja selle kõrval sügavamas jõesängi osas on veevool suurem kui ülejäänud jõe ristlõikes. Sealt lähtuv põhivool (juhtvool) peibutab ülesvoolu suunduvad siirdekalad väljavoolude juurde paisu alla umbsängi. Paisule rajatakse toimiv kalapääs kalade rändeks nii üles kui allavoolu. Ülesvoolu tõusvad kalad on vaja peibutada kalapääsu suudme (väljavoolu) juurde.

Traditsiooniliselt on kalapääsud ehitatud betoonist, kas kaskaadina–kalatrepina või rennina, milles on vaheseinad vee ülevooluga või läbivooluavadega. Kuid valdavalt pole sellised rajatised toiminud tõhusa kalapääsuna. Põhjus on olnud liiga suur astmete–takistuste arv ja suur voolukiirus astmel või läbivooluavades. Kalatrepi läbimine on olnud jõukohane vaid suure ujumisvõimega üksikutele isenditele.

 

Antud töös on pakutud võimalikult looduslähedasi kalapääsude lahendusi.

 

Kasari jõe Laastre paisu kalapääs peab võimaldama nii siirde- kui ka püsikalade rännet. Jõesilm, angerjas ja luts rändavad mööda jõepõhja. Karplased ja tavaliselt nendega koos esinevaid nõrgema ujumisvõimega liigid vajavad puhkebasseinidega kalapääsu.

 

Kalapääs on tarindatud nii, et see oleks kaladele läbitav nii suve-sügise madalvee ajal kui ka veerikkal ajal (aprilli lõpp, mai, november, detsember) suurtel vooluhulkadel, milleks sobiks jõe aastakeskmine (50%) vooluhulk 7,52 m3/s Laastre paisu juures. Toimiva kalapääsu suurimal vooluhulgal on lubatud veevoolu kiiruseks kuni 1 m/s. Sellest suurematel vooluhulkadel (voolukiirustel) on kalapääs läbitav vaid tugevama ujumisvõimega kalade poolt, kuid see periood on ka lühiaegne. Vooluhulka kalapääsus ei reguleerita. Vooluhulk kujuneb jõe vooluhulgale vastavast ülavee paisutustasemest kalapääsu sissevoolus.

 

Kalapääsu on püütud kujundada sarnaselt kärestikule, milles on aeglasema veevooluga tsoonid väiksema ujumisvõimega kaladele. Kalapääsu languks on võetud 1% ehk 10%o. Langu suurenedes tõuseb veevoolu kiirus ja väheneb täide ehk veesügavus kalapääsus. Kalapääsu läbivooluastmete vooluristlõige on ahendatud vaheldumisi laotud kividega. Nii on suurendatud täidet ning kiviastmete vahelisel lõigul on voolukiirus väiksem. Seal saab kala puhata. Kivide taga on rahulikum veevool, kus kalad saavad varjuda ning söösta läbi kividest astmete, kas kivide vahelt või hüpetega veepinnal, olenevalt liigist. Astangute kõrguste vahe on 0,1...0,2 m.

 

Objekt valmib september 2011

 

Fotod:

 

Laastre

 

Laastre

 

Laastre

 

Laastre

 

Laastre

 


Laastre

 

Laastre

 

 

Viimati uuendatud: 21. Oktoober 2014

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.