Õhne jõgi Leebiku ja Tõrva pais

1. Õhne jõgi Tõrva pais

 

Õhne jõgi, pikkus 94 km, valgala 573 km2, kuulub Võrtsjärve vesikonna suuremate jõgede hulka. Jõgi algab Veisjärvest ning suubub Võrtsjärve lõunaossa. Jõe algus- ja suudme-eelne osa jäävad Viljandimaa, enamik jõest Valgamaa piiresse. Lühike osa jõe keskjooksust paikneb Läti territooriumil.

 

Maastikuliselt asuvad jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa Sakala kõrgustiku lõunaosas, keskjooksu alumine osa ja alamjooks Võrtsjärve nõos. Pinnamoe iseärasustest tulenevalt on Õhne jõe voolutee Võrtsjärve väga pikk. See on haagikujuline ja kulgeb ümber Sakala kõrgustiku kaguosa ( ümber Taagepera-Holdre kõrgustiku lõunaotsa). Tähtsamad lisajõed on Pokardi oja, Helme ja Jõku jõgi.

 

Majanduslikult kasutatavateks liikideks Õhne jões on alamjooksul haug, angerjas, särg, turb, teib, säinas, roosärg, linask, latikas, luts, ahven, tõenäoliselt ka nurg ja koha. Jõeforelli esineb vaid Tõrva paisust Jõku jõe suudmeni. Kutseline püük jõel puudub, harrastuspüük on lubatud kogu jõe ulatuses. Võrtsjärve suubuva jõena on Õhne jõel tähtsus siiski ka kutseliste kalurite jaoks. Õhne jõgi on kude- ja noorjärkude kasvualaks mitmetele Võrtsjärves elunevatele kalaliikidele (latikas, säinas, teib, turb, haug jt), samas rändab osa Võrtsjärve asustatavatest angerjatest Õhne jõkke. Jõe kesk- ja ülemjooksul püügikalad praktiliselt puuduvad ning selle jõeosa kalanduslik väärtus on praegu väga väike. Looduslike tingimuste poolest on keskjooks forelli-harjusejõe tüüpi, kuid mõlemad liigid on sealt praeguseks hävinud. Rändeteede avamine koos kudepaikade parandamisega aitab kaasa mõlema liigi asurkondade taastamisele.

 

Tõrva hüdrosõlm koosneb liigveelasust, paisust ja veskikanalist koos veskihoonega. Üle paisjärve 250 m pikkuse tammi kulgeb Veski tänav. Rajatised on heas ehituslikus seisukorras.

 

Paisu kunagise rajamise ajal käivitati veejõul töötavad saeveski ja jahuveski. Saeveski hoone ja kanal on hävinud. Veski rajamise ajaga võrreldes on tammi ja liigveelasu asukohta 1950-ndate aastate lõpus toimunud rekonstrueerimise käigus muudetud. Kunagise silla ja liigveelasu varemed paiknevad praegusest sillast 20 m allavoolu.

 

Puistaimestik likvideeritakse 4 hektarilt. Rajatakse kalapääs ja allavoolurände kanal. Paisjärv puhastatakse mudast ja süvendatakse nii, et vee sügavus oleks normaalvee taseme korral vähemalt 2,5 m. Liigveelasu ees kujuneb vee sügavuseks peale sängi puhastamist 3,5 m ja kaugemal kunagises voolusängis 3,0 m.

 

Väljakaevatavast mineraalpinnasest osa kasutatakse kalapääsu ümbruse,  liigveelasu juures paikneva saare ning kunagisest jõesängi ja pargi vahelise ala täitmiseks. Täidetud alad haljastatakse ja on hiljem kasutatavad puhkeotstarbel. Kalapääsu kaldale kujundatakse jalgtee. Paisjärve veepeegli pindalaks jääb peale rekonstrueerimistöid 2,7 ha ja keskmiseks sügavuseks 2,25 m.

 

Elektrijaama sissevoolust põhjapoole jääva paisjärve sopi veevahetuse parandamiseks avatakse kunagine läbivool ja poolsaar kujundatakse saareks. Saarele pääsemiseks paigaldatakse jalakäijate sild. Elektrijaama sissevoolu ja liigveelasu vahel paiknev poolsaar kujundatakse saareks. Töö on vajalik järve osa veevahetuse parandamiseks.

 

Veski tänavalt paisjärve suubuv sajuveetorustik suunatakse ümber alumisse bjeffi. Torustikule paigaldatakse liiva-õlipüüdur.

 

Fotod:

 

Tõtva

 

Foto 1. Veski tn äärne paisjärve ala 01.06.2011

 

Tõrva

 

Foto 2.Veski tn äärne paisjärve ala 13.09.2011

 

Tõrva

 

Foto 3. Vaade üle Kellavõrendiku linnavalitsuse suunas 01.06.2011

 

Tõrva

 

Foto 4. Vaade üle Kellavõrendiku linnavalitsuse suunas 13.09.2011

 

Tõrva

 

Foto 5. Vaade Veski tn suunas kaarsillalt 01.06.2011

 

Tõrva

 

Foto 6. Vaade Veski tn suunas kaarsillalt 13.09.2011

 

Tõrva

 

Foto 7. Vaade Kellavõrendikule kaarsillalt 01.06.2011

 

Tõrva

 

Foto 8. Vaade Kellavõrendikule kaarsillalt 13.09.2011

 

Tõrva

 

Foto 9. Linnavalitsuse alune 01.06.2011

 

Tõrva

 

Foto 10. Linnavalitsuse alune 13.09.2011

 

Tõrva

 

Foto 11. Vaade kalapääsule kaarsilla suunal 13.09.2011

 

Tõrva

 

Foto 12. Vaade kalapääsule linnavalitsuse suunal 13.09.2011

 

Tõrva

 

Foto 13. Vaade turbiinikanali suunas linnavalitsuse poolt 13.09.2011

 

Tõrva

 

Foto 14. Vaade Veski tn läbiviigule 13.09.2011

 

Tõrva

 

Foto 15. Vaade Veski tn läbiviigule alavoolu poolsest otsast 13.09.2011

 

Tõrva

 

Foto 16. Vaade Veski tn läbiviigule linnavalitsuse poolt 13.09.2011

 

Tõrva

 

Foto 17. Veski tn läbiviik paisjärve poolses otsas 13.09.2011

 

 

2. Leebiku pais

 

Leebiku pais asub Valga maakonnas, Põdrala vallas, Leebiku külas. Leebiku pais kuulub kunagise vesiveski juurde. Veskit kasutati villavabrikuna ja jahu tootmiseks. Veskihoone on halvas ehituslikus seisus, veski sisseseade on enamjaolt säilinud. Hoonest väljapool asunud veski hüdrotehnilistest ehitistest on säilinud varemed. Vasakul kaldal on osaliselt säilinud kividest laotud tugiseintega kindlustatud pinnastamm. Suurvee ajal voolab vesi läbi hoone jõepoolses osas asuva veskikanali. Kanali konstruktsioonide lagunemine jätkub ja seetõttu on hoone jõepoolne osa muutumas varisemisohtlikuks. Arvestades ka veskihoones asuva kanali halba ehituslikku seisukorda on kavandatud jões asuva liigveelasu varemete eemaldamine, veskihoones asuva kanali täitmine pinnasega ning hoone jõepoolse seina ümbruse kalda täitmine. Varemete eemaldamise tulemusel veetasemed ülemises ja alumises bjefis praktiliselt ühtlustuvad. Varemete eemaldamise käigus väljakaevatav pinnas kasutatakse ära täiteks ja kivikindlustuse rajamiseks.

Maksimaalne voolu kiirus ümberkujundatavas jõesängis on 1.5 m/s. Erosiooni vältimiseks kaetakse jõesängi põhi 20 cm paksuse jämeda kruusa kihiga. Kunagise paisukoha markeerimiseks paigaldatakse varemete asemele  voolusängi 20 m pikkusele lõigule 15 kivi läbimõõduga 70-80 cm.

Puittaimestik likvideeritakse , hoone ümbruses täidetakse maapind. Aasta keskmise vooluhulga korral ulatub veepind vahetult hoone seina taha Hoone ümbruse täitmisest tulenevalt nihutatakse voolusängi telg varemete kohal 2,7 m vasaku kalda poole.

 

 

Õhne

 

Foto 1. Veskihoone, vaade ülemise bjefi poolt 11.11.05

 

 

Õhne

 

Foto 2. Paisu varemed 22.08.05

 

 

Viimati uuendatud: 21. Oktoober 2014

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.