Metsade süsiniku ringlus

Riiklik kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuriaruanne (National Inventory Report - NIR)

 

Eesti allkirjastas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) 1992. aasta juunis ja ühines Kyoto protokolliga 1998. aastal. Riigikogu ratifitseeris protokolli 2002. aasta septembris. Selle kohaselt pidi Eesti vähendama ajavahemikus 2008–2012 oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 8% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. Seoses majanduse restruktureerimisega on Eesti vähendanud kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes 1990. aastaga peaaegu 50% võrra.

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, Kyoto protokolli ja Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi kohaselt on Eesti kohustatud esitama igal aastal kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste inventuuraruande (NIR) ja ühtse aruandevormi (CRF) tabelid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile (UNFCCC) ja Euroopa Komisjonile. Inventuur tehakse kuues eri valdkonnas: energeetika; tööstuslikud protsessid; lahustite ja teiste toodete kasutamine; põllumajandus; maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (land use, land-use change and forestry - LULUCF) ja jäätmed.

Keskkonnaagentuur korraldab LULUCF sektori iga-aastast inventuuriandmete ja -aruande täitmist. LULUCF sektori alla kuuluvad kuus maakasutusklassi: metsamaa, põllumaa, rohumaa, märgalad, asustusalad ja muud maad. Inventuuraruanne koostatakse rahvusvahelise kliimamuutuste paneeli juhiste järgi (2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories).  Eraldi arvestust peetakse omakorda viimase 20 aasta jooksul muutunud maakasutusklassides (land-use changes). Inventuuriandmetele ja -aruannetele seatud kvaliteedinõuded on pidev täiustamine, läbipaistvus, järjepidevus, võrreldavus, terviklikkus, täpsus ja õigeaegsus.

Metsade süsiniku ringlus NIR

Fotosünteesi käigus seotakse süsihappegaas (CO2) ja eraldub hapnik. Puidu lagunemisel või põlemisel vabaneb sama kogus CO2  ja tarbitakse sama kogus hapnikku. Ringluse katkestamisel hoitakse süsinik seotuna. Kliimamuutuste leevendamise seisukohast on oluline säilitada ja kaitsta alasid, millel on suur sidumise võime: metsi, märgalasid, soid ja rohumaid. Samuti tuleb propageerida CO2 sidumist metsade säästva majandamise, metsade uuendamise ja metsastamise ning põllumaa majandamistavade parandamise kaudu ning jätkata toetavaid tegevusi nagu niitmine ja karjatamine. LULUCF sektor toimib Eestis suure metsasuse tõttu ainsa võimaliku kasvuhoonegaaside sidujana, mistõttu on sektoril riigi süsinikuringes tähtis roll. Valdav osa LULUCF sektori heitkogusest on põhjustatud metsade raiest, raadamisest, infrastruktuuri ja hoonestatud alade laiendamisest metsamaa arvelt. Teised kasvuhoonegaaside allikad LULUCF sektoris on turvasmuldade kuivendamine, biomassi põlemine (metsatulekahjud) ja turba kaevandamine.
 

Viimati uuendatud: 6. November 2015

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.