Sa oled siin

Keskkonnaagentuur: värsked arvandmed kinnitavad, et oht metsavaeseks jäämisele puudub

Neljapäev, 22. Detsember 2016
Keskkonnaagentuur: värsked arvandmed kinnitavad, et oht metsavaeseks jäämisele puudub
Keskkonnaagentuur: värsked arvandmed kinnitavad, et oht metsavaeseks jäämisele puudub

Käesoleval aastal vaadati keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Allan Simsi eestvedamisel üle kogu statistilise metsainventeerimise (SMI) metoodika ning tehti sellesse mõned olulised muudatused. Üheks olulisemaks oli metsade juurdekasvu arvutamise metoodika, mille tulemusena on metsa juurdekasv varasematest andmetest oluliselt suurem.

 

Allan Simsi sõnul kinnitavad arvud seda, et metsa kasvab üha juurde. „Suurenenud on nii metsade pindala, metsade kogutagavara kui ka keskmine hektari tagavara. Seega võib uute usaldusväärsete andmete foonil öelda, et metsavaesumine meid ees ei oota ning oht metsade lagedaks raiumisele puudub,“ ütles Sims. Viimase mõneteistkümne aastaga on meie metsades suurenenud kuuskede ja kaskede tagavarad.


Sel aastal arvutati esmakordselt Eestis metsade juurdekasvu hinnang proovitükkide kordusmõõtmiste andmete alusel, mitte enam mudeleid kasutades. SMI hinnangul on aasta summaarne juurdekasv 15,8 miljonit tihumeetrit aastas, millest majandatavate metsade juurdekasv on 13,6. Majandatavates metsades sureb aastas 1,7 miljonit tihumeetrit, seega tagavara muut majandatavates metsades on 11,8 miljonit tihumeetrit aastas. Seda et metsa juurdekasv oli varem esitatud hinnangutest suurem, arvasid metsateadlased juba varemgi, kuid siis puudus usaldusväärne andmestik selle kinnitamiseks.

Käesoleval aastal välja antud SMI andmete alusel arvutatud juurdekasvu hinnanguks on arvutatud nende kasvavate puude aastane juurdekasv, mis järgmise viie aasta jooksul püsivad elus, sh ei ole arvestatud nende puude kasvu, mis järgneva viie aasta jooksul alles hakkavad kasvama. Tähtsaim uuendus metoodikas oli see, et varem polnud ükski SMI mudelitest, millega hinnati metsade juurdekasvu Eestis, välja töötatud meie metsade andmetel. Metsa juurdekasvu on võimalik arvutada proovitükkide korduva mõõtmisega ning alles kolmanda mõõtmisperioodi (2009-2013) järel tekkis  piisavalt kordusmõõdetud puid. See võimaldas analüüsida ja arvutada juurdekasvu hinnangu juba puude mõõtmisandmete alusel.

Mõõtmisandmed ja hinnangud kogutakse proovitükkidelt, mis asuvad kindla suurusega ruudukujuliste traktide külgedel. Mõõdetavate traktide arv on määratud aastaiks 2014-2018 kavandatud traktivõrguga.  2016. aastal mõõdistati looduses 357 trakti.  Metsade hinnangu andmiseks kasutatakse viimase viie aasta proovitükke. Üks proovitükk esindab 183,3 ha maad, viie aasta peale on proovitükke olnud 23 715. Raiete hinnangu andmiseks kasutatakse aga viimase kahe aasta mõõtmise andmeid.

Raiete mahtu hinnati kahe erineva meetodiga: SMI proovitükkide alusel ning  metsateatiste info ja satelliidipiltide põhjal koos analüüsimisega. Esimese meetodiga saadi raiemahu hinnanguks 9,9 miljonit tihumeetrit ning teisega 10,4. Iga hinnang sisaldab hinnangu statistilist viga, aga kuna kahe sõltumatu meetodiga on saadud väga sarnane tulemus, siis võib saadud tulemust pidada Eesti kohta usaldusväärseks. Raiemahust 6,4% moodustab surnud puude raie.

Analüüsist selgus, et üldjuhul eelistatakse raiuda parema boniteediga ja suurema hektaritagavaraga puistuid. Aastatega on raieteatiste esitamine suurenenud ning tehnoloogia areng seda ka lihtsustanud.  Töös on uue metsaregistri arendus, mille rakendumisel  on võimalik  enamik metsateatisi esitada rakenduse abil arvutiga ja nende kontroll toimub automaatselt registriandmete alusel. 

Teisipäeval tutvustas keskkonnaagentuur kõigile huvilistele SMI metoodikat ja tulemusi. Seminari ettekanded:


Lisainfo:
Kadri Kauksi
Keskkonnaagentuuri pressiesindaja
kadri.kauksi@envir.ee
53303448

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.