Sa oled siin

Läänemere seisundi parandamine nõuab koostööd ja kannatlikkust

Reede, 08. Juuni 2018
Läänemere seisundi parandamine nõuab koostööd ja kannatlikkust
Läänemere seisundi parandamine nõuab koostööd ja kannatlikkust

9. juunil tähistatakse ülemaailmset ookeanide päeva. Anname selle puhul ülevaate, kuidas on lood meie enda randadel loksuva kodumere – Läänemerega.

 

Mereseire eesmärgiks on koguda andmeid Eesti mereala keskkonnaseisundi hindamiseks. See on vajalik mere seisundi muutuste jälgimiseks, survetegurite mõju väljaselgitamiseks ja kehtestatud keskkonnaalaste sihtide saavutamise või mittesaavutamise hindamiseks.

Riikliku merekeskkonna seiret korraldab Keskkonnaagentuur, kes saadud andmete põhjal teostab vastavaid analüüse ja veekogumite seisundi hinnanguid. Kuna Läänemeri on maailma üks inimtegevusest kõige tugevamini mõjutatud meresid, tehakse selle seisundi säilitamiseks ja parandamiseks ulatuslikku rahvusvahelist koostööd. Merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja säilitamine on nii veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) kui merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) põhieesmärkide hulgas. Lisaks nendele on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (korraldab HELCOM) peamiseks eesmärgiks kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest, taastada ja kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu, saavutades merekeskkonna hea ökoloogiline seisund ning tagada piirkonna jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne tegevus.

Keskkonnaalaste sihtide saavutamiseks määratakse ja rakendatakse vajalikud meetmed, kuid arvestades merre kogunenud varasemat reostust ja seal toimuvate protsesside aeglust, võib merekeskkonna hea seisundi saavutamine võtta veel aastakümneid. Seda kinnitavad ka viimaste aastate seireandmed, vastavalt millele pole Eesti rannikumeres ühtegi veekogumit, mille seisundi koondhinnangu klass oleks vähemalt hea (joonis 1). Koondhinnang arvestab veekogumi ökoloogilist ja keemilist seisundi halvimat näitajat ja printsiipi one-out-all-out, mis tähendab, et reeglina ei saa koondseisund olla hea, kui vähemalt üks komponentidest ei vasta seisundklassile hea.

Joonis 1. Rannikuveekogumite seisundi koondhinnang aastatel 2012­­ – 2017

Peamiseks halva keemilise seisundi põhjustajaks on aastast 2011 olnud elavhõbeda piirväärtuse ületamine mereelustikus,  2017. aastal on tuvastatud ka plii ja tributüültina-katiooni piirväärtuste ületamised vastavalt vee- ja setteproovides. Elavhõbeda lubatud piirväärtuste pikaajaline ületamine mereelustikus on tuvastatud ka teistes Läänemere regiooni riikides1. Seoses sellega arutatakse, et ehk on elavhõbeda loodusliku fooni alahinnatud ning kaalutakse vastavate piirnormide üle vaatamist. Ökoloogilise seisundi mittehea seisundiklassi peamiseks põhjustajaks on toitainete kontsentratsioonide künnise ületamised ning sellest tulenevate fütoplanktoni ja klorofülli a sisalduste hea kvaliteediklassile mittevastavad väärtused ja madal vee läbipaistvus. Ka avamere seire andmed näitavad, et toitainete kontsentratsioonid suuresti ületavad rahvusvaheliselt seatud normväärtusi ning hea keskkonnaseisundi sihtväärtuse saavutamine on kaugel. (joonis 2)

Joonis 2. Eesti mereala toitainete aastakeskmised kontsentratsioonid

Toitained satuvad merre reeglina maismaalt jõgede ja põhjavee kaudu ning Läänemerre kanduvaid koormusi püütakse vastavate meetmetega vähendada. Peamisteks meetmeteks, mille abil jõgede füüsikalis-keemilist seisundit paremaks püütakse muuta on reovee tõhusam puhastamine ja põllumajandustegevusest veekogudesse sattuvate ainete vähendamine. Alates 2000. aastast on Eesti joogi- ja reoveesüsteemidesse investeeritud ligi miljard eurot, millest umbes 60-70% läks reoveepuhastite ja torustike rekonstrueerimisele, et tõsta seadmete puhastuse tõhusust ja seeläbi parandada Läänemere seisu (joonis 3).

Joonis 3. Punktreostusallikate reostuskoormus (üldlämmastik, üldfosfor ja reovee biokeemiline hapnikutarve BHT7). 90-te alguse reostuskoormuse vähenemine on suures osas põhjustatud tööstustegevuse vähenemisest, edasine langus on saavutatud investeeringutega puhastite tööle rakendamisesse ja/või uuendamisesse.

Läänemere seisundi parandamiseks rakendatud meetmete mõju saab hinnata Eestist Läänemerre kanduva reostuskoormuse alusel (joonis 4).

Joonis 4. Eestist Läänemerre kanduv aastakeskmine üldlämmastik ja üldfosfor 1992-2017

Jõgede üldfosfori ärakandes on reoveepuhastuse tõhususe kasv aastatel 1992-2017 selgesti tähele pandav. Jõgedega merre kanduva üldlämmastiku kogused on jäänud pea muutumatuks. Põhjuseks on siin asjaolu, et põhiosa jõgede lämmastikukoormusest pärineb hajuallikatest. Jõgedega merre kanduvad reostuskogused ei olene mitte ainult inimtegevusest, vaid on väga oluliselt sõltuvad jõgede veerohkusest. Toodud sõltuvusgraafikust (joonis 5) ilmneb, et lämmastiku puhul on aastase ärakandemahu seos Eesti aastase äravooluga väga tugev. Fosfori puhul on see seos veidi nõrgem, kuid ikkagi olulise tugevusega.

Joonis 5. Eestist Läänemerre kanduvate aastaste lämmastiku- ja fosforikoormuste sõltuvus veerohkusest 1992-2017 andmetel

Võttes arvesse kõike ülalnimetatut, ei sõltu reostuskoormuste vähendamine üksnes ettevõetavate meetmete rakendamisest. On selgelt näha, et esiteks, iga-aastased koormused on oluliselt mõjutatud looduslikest tingimustest. Teiseks, Läänemeri on aeglase veevahetusega poolsuletud meri ning on olnud kaua aega väga suure inimmõju all, mis tähendab et kohest meetmete rakendamise ja reostuskoormuste vähendamise tulemust ei tule. Fosfori osas on saavutatud märgatav merekoormuse vähenemine, lämmastiku puhul on merekoormus jäänud enam-vähem samale tasemele. Enamuste rannikumere veekogumite ja avamere toitainete aastakeskmised kontsentratsioonid näitavad langustrendi, kuid  merekeskkonna hea keskkonnaseisund pole hetkel veel saavutatud. Selle nimel tehakse koostööd nii regionaalsel kui rahvusvahelisel tasandil, mida koordineeritakse Keskkonnaministeeriumi ja selle hallatavate riigiasutuste poolt (Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon). On näha esialgseid tulemusi, kuid tuleb meeles pidada, et seiramise ja vastavate meetmete rakendamisega jälgitakse ja püütakse parandada juba olemasoleva olukorda, kuid olevik ja tulevik on meie endi  - kodanike, asutuste ja ettevõtete kätes. Meie saame oma mõtteviisi ja käitumisharjumuste muutmisega kaasa aidata keskkonnakvaliteedi kaitsele ja parandamisele, loodusressursside kaalutletud ja mõistlikule kasutamisele. Lihtsam on probleeme ennetada, kui taastada, mõned protsessid on tagasipöördumatud, seepärast peame mõtlema ja tegutsema keskkonnasõbralikult juba täna.

Ülevaate koostasid Keskkonnaagentuuri keskkonnaanalüüsi osakonna juhtivspetsialist Kristiina Kebbinau, andmehaldusosakonna peaspetsialist Peeter Ennet  ja Anastasiia Kovtun-Kante

 

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.