Sa oled siin

Millest saavad alguse globaalse kliimapoliitika otsused?

Esmaspäev, 17. Aprill 2017
Millest saavad alguse globaalse kliimapoliitika otsused?
Millest saavad alguse globaalse kliimapoliitika otsused?

Märtsikuu viimastel päevadel toimus järjekorras juba 45. valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) kohtumine. Kuivõrd eelmise kohtumisel lepiti kokku kahe kliimamuutuste mõju ja seoseid kirjeldava aruande koostamises, siis sedakorda oli arutluse all erinevate riikide ootused nende aruannete sisule ja ülesehitusele.

„Maailm koosneb seostest ja parima arusaamise loomiseks on üheaegselt fookuses nii vesi kui maa – üks aruanne käsitleb ookeani ja krüosfääri, teine maismaad. On ju ilmne, et ei vesi ega maa eraldiseisvalt loo seda väärtust, mida nende kahe tasakaalus kombinatsioon,“ selgitab kohtumisel osalenud Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

Aruanded on valmimisel sisendiks ja saavad hiljem oluliseks alusmaterjaliks kliima muutustega seotud küsimuste lahendamisel ning strateegiliste otsuste tegemisel, kokkulepete sõlmimisel ja kohustuste võtmisel.

„IPCC töösse ja kõnealuste aruannete koostamisse kaasatakse üle maailma vajaliku kompetentsiga teadlasi ning aruanded valmivad seniste teaduslikku kinnitust leidnud andmete põhjal. Täiendavaid uuringuid ei tehta ning vabameelsetele uitmõtetele ei ole aruannetes kohta.“ täpsustas Taimar Ala.

Maismaad puudutavas aruandes soovitakse teadlastelt kõikehaaravat kirjeldust nii otsestest kui kaudsetest seostest maakasutuse ja kliima vahel. Näiteks saab eraldi tähelepanu pinnase kahjustumine ja sellega kaasnev kõrbestumine, kui maailma mastaabis üha laienev nähtus, mis toob juba täna kaasa tõsiseid sotsiaal- ja majandusprobleeme. Just kõrbestumise vastu võitlemise konventsiooni töörühma juht on ka Taimar Ala Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal.

Täpsemalt korraldab IPCC järgmiste aruannete koostamise:

  • „Special Report on Oceans and Cryosphere in a Changing Climate“
  • „Climate Change and Land: an IPCC special report on climate change, desertification, land degradation, sustainable land management, food security, and greenhouse gas fluxes in terrestrial ecosystems“

Mõlema aruande puhul kinnitati aruannetes käsitletavad alamteemad ning ajakava, mis lubab aruannete valmimist 2019. aasta septembriks.

IPCC (The Intergovernmental Panel on Climate Change) on valitsustevaheline kliimamuutuste rühm, mis on loodud ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) poolt 1988. aastal, et pakkuda maailmale selget teaduspõhist sõltumatut vaadet ja teadmisi kliimamuutuste hetkeseisu kohta. IPCC on avatud kõigile Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja WMOga liitunud riikidele, hetkel on selle liikmeid üle maailma 195.


Valdo Jahilo
Keskkonnaagentuuri kommunikatsioonijuht
GSM: +372 503 9531

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.