Sa oled siin

Sõidukite ökonoomsus ja saasteainete vähenemine ei ole piisavad tervise- ja keskkonnasõbralikuks liiklemiseks

Neljapäev, 22. September 2016
Sõidukite heitmed ja tõhusus
Sõidukite heitmed ja tõhusus

Täna, 22. septembril tähistatakse üleilmselt autovaba päeva, mis keskendub üha suurenevale autostumisele ning sellega kaasnevatele keskkonnamõjudele. Olgugi et autotootjad on hakanud rohkem rõhku panema ökonoomsusele ning tarbijad eelistama uusi ja energiatõhusamaid masinaid, suureneb pidevalt sõidukite arv teedel ja aina rohkem kilomeetreid läbitakse autodega. Seega ei piisa ainuüksi tehnika arengust, et vähendada transpordi mõju inimese tervisele ja keskkonnale.


„Ainuüksi tehnika edusammudest ja ökonoomsuse eest hea seisvatest autotootjatest ei piisa, et vähendada transpordi mõju meie tervisele ja keskkonnale. Võime küll arvata et keskkonnasõbraliku auto ost ongi meie panus ökoloogilise jalajälje vähendamisse, kuid kui kasutame autot ka neil puhkudel, mil saaksime sama vahemaa läbida alternatiivse transpordiviisiga, siis on kasutegur null,“ nendib Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.


Transport tekitab Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside heitest veerandi. Kasvuhoonegaaside emissioon sektoris suurenes 19,4% alates aastast 1990, olles Euroopa ainus majandussektor, kus KHG emissioon on suurenenud. Muu hulgas on see suurim tervist ja keskkonda kahjustavate lämmastikoksiidide tekitaja. Samamoodi on maanteetransport üks peamisi keskkonnamüra põhjustajaid. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) andmetel on Eesti välisõhk üldjuhul puhas ja heitgaaside kogused jäävad normi piiresse. Seirejaamade näidud on kõrged juhul, kui mööda sõidavad tehniliselt mittekorras olevad autod.


Ka kõige säästlikumas nüüdisaegses automootoris kulub auto liigutamisele ainult veerand kütusest (Infograafik: Sõidukite heitmed ja tõhusus). Ülejäänu kulub ebatõhusale mehaanikale ja abiseadmetele – või lihtsalt muutub soojuskadudeks. Ka on tekkinud kahtlusi, kas sõidukite ametlikke kütusetõhususe andmeid saab alati usaldada. Kütusekulu mõõtestendil ja maanteel võib olla oluliselt erinev.


Viimaste aastatega on kasvanud küll elektriautode arv ning ka Eestis on mitmed ministeeriumid ja asutused need kasutusele võtnud, kuid sel on väike osakaal sõiduautode koguarvust. Samuti ei päästa elektriautod liiklusummikutest, transpordisektori hõlmatud suurtest maa-aladest ega aita vähendada ka liiklusõnnetusi. Peale selle tekitab küsimust elektriautode ja tarbitava elektritootmise ökoloogiline jalajälg.


Euroopa Keskkonnaagentuuri aruandes „Signals 2016 – Towards green and smart mobility“ tuuakse esile, et tervist ja keskkonda säästev ning arukas transpordisüsteem on võimalik ja vajab korraga eri lahendusi – näiteks investeeringuid paremasse linnaplaneeringusse, tõhusamate transpordiliikide eelistamise soodustamist, alternatiivkütuste kasutamist, selgemat hinnasõnumit, uuenduste teadusuuringuid ja nõuete jõulisemat rakendamist.


Keskkonnasäästlikum ja arukam transport suudab korraga täita nii Euroopa liikuvusvajadused kui ka mitmeti parandada rahvatervist, näiteks sellega, et õhk on puhtam, liiklusõnnetusi ja ummikuid on vähem ning mürasaaste on väiksem. Aktiivsete liikumisviiside, näiteks kõndimise ja jalgrattasõidu soodustamine võib aidata selliste terviseprobleemide vastu nagu südame-veresoonkonna haigused ja rasvumine.


Kokkuvõttes ei ole probleem ainult transpordisüsteemi eri osades – autodes, lennukites, teedes, laevades või kütustes –, vaid selles, et inimesi ja kaupu on vaja viia ühest kohast teise lihtsalt, ohutult ning tõhusalt. Meil tuleb luua keskkonnasäästlikum, arukam ja terviklikum süsteem, mis rahuldab liikuvusvajadusi kasutajate nõudmiste järgi.

Infograafikud

 

Sõidukite heitmed ja tõhusus

Ka kõige säästlikumas nüüdisaegses automootoris kulub auto liigutamisele ainult veerand kütusest. Ülejäänu kulub ebatõhusale mehaanikale ja abiseadmetele – või lihtsalt muutub soojuskadudeks.

Sõidukite heitmed ja tõhusus

Kokkupuude õhusaastega linnades

Kuni 30% linnades elavatest eurooplastest hingavad õhku, milles on õhusaasteainete kontsentratsioon Euroopa Liidus lubatust suurem.

Mürasaaste Euroopas

Mürasaaste kahjustab inimeste heaolu ja ka õpilaste õppeedukust.

Mürasaaste Euroopas

Reisijateveo CO2-heide

Rong on üks säästlikemaid transpordiviise. 

Reisijateveo CO2 heide

Euroopa Liidu eesmärgid kasvuhoonegaaside vähendamisel

Aastaks 2050 soovivad Euroopa Liidu riigid vähendada transpordist tulenevate kasvuhoonegaaside heidet vähendada 80–95% võrra.

Transpordisektor sõltub naftast ja see imporditakse. See tähendab, et transpordisektor on üleilmse energiaturu ebastabiilsuse ja muutuste suhtes eriti tundlik.

Euroopa Liidu eesmärgid kasvuhoonegaaside vähendamisel

Lisainfo:

Kadri Kauksi
Keskkonnaagentuuri avalike suhete peaspetsialist
kadri.kauksi@envir.ee
53303448

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.