Bioloogilise ohutuse protokoll ehk Cartagena protokoll tuleneb bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist. Konventsiooni artiklis 19 on kirjas võimalus uue geneetiliselt muundatud organismide (GMO-de) käsitlemist, kasutamist ja turvaliselt edasi toimetamist reguleeriva protokolli loomiseks.
Kuna avalikkuse huvi biotehnoloogia ohutuse vastu oli väga suur, siis alustatigi 1995. aastal sellise protokolli väljatöötamist. Alustuseks kutsuti kokku töögrupp, kuhu kuulusid erinevate maade esindajad. Läbirääkimised kestsid aastaid. Plaani kohaselt oleks protokoll pidanud valmis saama 1999. aastal Kolumbias Cartagenas peetud läbirääkimiste käigus (sellest ka protokolli nimi - Cartagena protokoll). Kuid vaatamata paljude riikide ponnistustele ei õnnestunud kokkulepet saavutada. 2000. aasta jaanuaris kutsuti Kanadas Montrealis kokku erakorraline kokkusaamine ja protokoll kiideti heaks 29. jaanuaril 2000. Eesti kirjutas sellele alla 2000. aasta septembris ning ratifitseeris 22. juunil 2004.
Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll on rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on tagada geneetiliselt muundatud elusorganismide (organismid, kelle pärilikkusetegureid on muudetud biotehnoloogia abil) ohutu kasutamine, seda eriti nende piiriülesel liikumisel. Protokolli peamine eesmärk on tagada, et kõigil oleks kättesaadav info turule lubatud ja kasutatavate GMO-de kohta ning et ilma vastava loata ei võiks GMO-sid riiki sisse vedada.
- Artiklid
- Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena protokoll
- Bioohutuse protokolli veebileht
- EESTI BIOLOOGILISE OHUTUSE TEABEVÕRGUSTIKU VEEBILEHT
- Geneetiliselt muundatud organismide (GMO-de) kasutamise reguleerimine Eestis
- Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid
- Põllumajanduses kasutatavatest geneetiliselt muundatud organismidest tulenev ökoloogiline risk
- GMO-vaba Eesti
