Sood on ökosüsteemid, kus teatud osa elusorganismide poolt päikeseenergia arvel loodud orgaanilisest ainest jääb lagunemata ja ladestub turbana ning taimkattel puudub turba olemasolu tõttu side mineraalse pinnasega. Kui turbakiht on liigniisketes nõgudes juba tekkinud, kuid see on nii õhuke, et taimede juured ulatuvad läbi turba mineraalpinnasesse, siis selliseid alasid nimetatakse soostunuiks. Kui aga turba pidev moodustumine katkeb hävib ka soo kui ökosüsteem.
Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad; keskmiselt lagunevad tarnad, villpead; kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad (kanarbik, leesikas, sookail).
Sood tekivad peamiselt soostumisprotsessi tulemusel. Soostumist tingivad veerežiimi hälbed: sademetena tuleb maapinnale vett juurde rohkem, kui sealt jõuab ära aurata või ära voolata, mistõttu pinnas küllastub veest ning alguse saab sootaimede vohamine. Viimane omakorda soodustab vee püsimajäämist.
Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Sootaimede kasvu pidurdab vee vähene liikuvus ja õhuvaegus.
Kuna Eestis on olnud tingimused soode arenguks soodsad, siis on kujunenud suur soode mitmekesisus. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast (seda vastavalt turbakihi paksusele üle 30cm). Kui arvestada ainult lagedaid soid ja rabasid, siis need katavad Eestist 6%. Soid võib jaotada nende arenguastme järgi madal- ja siirdesooks ning rabaks.
Kui rääkida aga Euroopale huvi pakkuvatest väärtustest, siis sellised – elusad sood hõlmavad tänapäeval vaid umbes 6% Eesti pindalast.
Artiklid:
- Eesti on kümne tuhande soo maa (Eesti Loodus 8/2016, lk 44-49)
- Et jääksood looduses meid meenutama ei jääks (Eesti Loodus 8/2016, lk 22-27)
- Kui palju on Eestis soid (Eesti Loodus 1/2006)
- Kes kaovad Eesti soodest? (Bioneer.ee, 28.04.2017)
- Tiny Country Cuts Carbon Emissions by Planting Bogs (National Geographic 8/2017)
- Looduskaitsjad remondivad rikutud soid (Station.ee, 27.01.2017)
- Marimetsa looduskaitseala (Eesti Loodus 2/2004)
- Nätsi-Võlla looduskaitseala (Eesti Loodus 9/2004)
- Pihla-Kaibaldi looduskaitseala (Eesti Loodus 10/2006)
- Rabivere maastikukaitseala (Eesti Loodus 2/2006)
Lingid:
- Eesti soode seisund ja kaitstus
- Soode taastamine
- Soo arengu kolm astet
- Eesti soode virtuaalmaailm
- Ramsari konventsioon
