Niidud on rohttaimede kooslused. Tekkeviisi põhjal eristatakse esmaseid ja teiseseid niidukooslusi. Esmased niidud tekivad maatõusu tõttu merest kerkival rannikul ja laidudel (rannaniidud) või säilivad metsatuna üleujutuse (mõned lamminiidud) või kasvukoha kuivuse tõttu (mõned looniidud). Teisesed niidud on tekkinud inimese majandusliku tegevuse tagajärjel kunagiste metsade asemele.
Pärandkooslustena käsitletakse põliseid inimtekkelisi pool-looduslikke kooslusi, eelkõige puisniite, alvareid, luhaheinamaid, rannaniite, aga ka teisi karja- ja heinamaid, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil. Ilma niitmise või karjatamiseta niidud võsastuvad ning neile omane liigikoosseis muutub, liigirikkus väheneb. Senise traditsioonilise niitmise ja karjatamise lakkamisele järgnev võsastumine, kadastumine ja roostumine on olulisim niidukoosluste elurikkust ohustav tegur.
Poollooduslike koosluste kaitsmise eesmärgiks on tagada pikaaegse mõõduka inimtegevuse kaasmõjul kujunenud pärandkoosluste ja nendest sõltuvate liikide säilimine. Hinnanguliselt vajab meie kaitstavatel aladel säilitamist 60 000 ha poollooduslikke koosluseid. Paljud neist on seisus, kus esmalt on vajalik niiduelustikule vastavad tingimused taastada.
Alates 2001. aastast on poollooduslike koosluste hooldamist ja taastamist üle-eestiliselt toetatud. 2007. aastast on alade hooldamiseks kasutatud peamiselt Maaelu arengukava (MAK) vahendeid. 2013. a oli kaitstavatel aladel hoolduses ligikaudu 27 000 ha ja taastamises ligikaudu 3 000 ha poollooduslikke koosluseid.
Looduskaitse arengukava (LAK) näeb ette, et aastaks 2020 suureneb taastatud ja hooldatud poollooduslike koosluste pindala 45 000 hektarini. Selle eesmärgi saavutamise eelduseks on muuhulgas ühiskonna teadlikkuse kasv PLK-de väärtustest, hooldusega tegelevate inimeste arvu suurenemine, nende varustatus vajalike vahenditega ning ligipääsuvõimaluste tagamine hooldatavatele aladele. Ülejäänud ligikaudu 15 000 ha poollooduslike koosluste kaitse korraldamine tuleb lahendada aastaks 2030.
Pärandkoosluste kaitseks on loodud mittetulunduslik valitsusväline ühing Pärandkoosluste Kaitse Ühing (link allpool)
- Artiklid
- Eesti puisniit on maailma taimerikkamaid paiku (Novaator.err.ee, 20.03.2012)
- Kärevere elurikkad lamminiidud (Eesti Loodus 8/2013, lk 53-55)
- Kas Struuga pärandmaastikku saab veel päästa? (Eesti Loodus 9/2007)
- Kiiret taastamist vajab 6000 ha Eesti loopealseid (Eesti Loodus 9/2011)
- Pärandkooslused: kas pärandame nad tulevikule? (Eesti Loodus 7/2004)
- Niidutüübid
- Alvarid
- Lamminiidud
- Puisniidud
- Rannaniidud
- Niitude majandamine
