Ökosüsteemide seisundi ja ökosüsteemiteenuste üleriigiline hindamine ja kaardistamine

Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon ja strateegilised eesmärgid

Ökosüsteemiteenused ehk looduse hüved on ökosüsteemide toimimisel tekkivad inimkonna heaolu (toidu- ja veega varustatus, füüsiline ja vaimne tervis, kultuuriidentiteet jm) ja elukeskkonna säilimist toetavad hüved.

Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon on tekkinud vajadusest loodust ja selle hüvesid mitmekülgsemalt kirjeldada ja väärtustada, sh kirjeldada arusaadavalt (numbriliselt) ära ka need olulised hüved, mille väärtust muidu on raske hoomata ja arvesse võtta. Seejuures on tarvilik tagada hüvede mitmekesisus – lisaks varustavatele teenustele (nt puit, põllukultuurid) on vajalik väärtustada ka sotsiaal-kultuurilisi (nt vaimne rahuolu, puhkusevõimalused) ja regulatiivseid (nt süsiniku sidumine, üleujutuste kaitse) hüvesid.

Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon on lõimitud nii globaalsetesse, Euroopa Liidu (EL) kui ka Eesti elurikkusega seotud strateegilistesse eesmärkidesse globaalses elurikkuse strateegias 2011–2020, ELi elurikkuse strateegias aastani 2020, rohelise taristu strateegias, kliimamuutustega kohanemise strateegias, looduskaitse arengukavas aastani 2020 jpm. ELi elurikkuse strateegia ja looduskaitse arengukava kohaselt tuleb ökosüsteemide ja nende teenuste kahjustamise vähendamiseks, säilitamiseks ja parandamiseks suurendada teadlikkust ökosüsteemidest ja nende hüvedest, need hinnata ja kaardistada ning nendega keskkonna- ja ressursikasutuses arvestama hakata. Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon on läbiv joon ka aastani 2030 kehtestatavates eespool nimetatud strateegiate jätkustrateegiates.

Ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamise tegevuskava

Ökosüsteemide seisundi ja teenuste baastasemete hindamine

Aastatel 2019–2020 luuakse Keskkonnaagentuuri ELME projekti raames Eesti konteksti arvestav metoodika ning hinnatakse ja kaardistatakse üleriigiliselt nelja ökosüsteemi (niit, soo, mets, põllumajanduslikud ökosüsteemid) seisund ja ökosüsteemiteenuste baastasemed (väärtused kokkulepitul ajahetkel).

Töö käigus luuakse teaduspõhised metoodikad, saavutamaks kolm omavahel seotud põhitulemust:

1) üleriigiline ökosüsteemide kaart (nn baaskaart);
2) ökosüsteemide kaardistamine nende seisundi alusel, et seostada see pakutavate hüvedega;
3) ökosüsteemiteenuste pakkumise (looduses olemasoleva hüve hulk ja jaotumine ruumis) hindamine ja kaardistamine.

Töö olulised märksõnad on ruumilisus ja üleriigilisus – töö põhitulemuseks on kogu riiki kattev kaardimaterjal – kaardikihtide komplekt, mis tehakse riiklike infosüsteemide kaudu avalikult kasutatavaks. Loodavast kaardimaterjalist saab teada, kus, kui palju ja millised hüvesid eri tüüpi ökosüsteemid pakuvad, kus on hüvede mitmekesisus suur, kus väike jne. Metoodika hõlmab ka selliste hüvede hindamist-kaardistamist, mida tavapäraselt on kas keeruline või võimatu n-ö biofüüsikalistes ühikutes või rahalises vääringus (eelkõige kultuuriteenused) hinnata. See aga ei tähenda, et nende olemasoluga arvestama ei pea.

Ökosüsteemide tulemused

Töö tulemused on abivahend paljude valdkondade otsustusprotsessides, nagu keskkonnamõju hindamine, erinevate planeeringute koostamine (sh nii rohe- ja sinitaristu kui ka teede, puhkealade jm planeerimine), keskkonnakasutuslubade protsessid, kaitse-eeskirjad, samuti saab sisendit riiklikusse aruandlusesse ja arvepidamisesse, strateegiate mõõdikutesse, (keskkonnakaitse)meetmete mõju hindamiseks jpm. Info on seejuures kasutatav ka ülevaadetes ja aruannetes, mis seni otseselt ruumilist infot pole kasutanud. Tulemusi saab kasutada sobival ruumitasandil (nt vald, riik või mingi planeeringuala) kohapõhiselt või vajalikeks koondhinnanguteks summeerida.

Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli tippteadlaste osalusel läbi viidatavat eelkirjeldatud baastasemete hindamise tööd tutvustati 11. juunil 2020. a veebis toimunud kaasamisseminaril. Seminari sihtgrupiks olid ametkondlikud huvigrupid ja poliitikakujundajad.

 

Töö tulemuste avalik seminar toimus veebiülekandena 29. oktoobril 2020. a.

 

Ettekanded

  1. Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon – kuidas siia jõudsime, kus praegu oleme, kuhu liigume? – Kalev Sepp (Eesti Maaülikool, keskkonnakaitse ja  maastikukorralduse professor, PhD)
  1. Looduse hüved ehk ökosüsteemiteenused – kellele ja milleks? Elurikkuse hoidmise olulisus ja väärtustamine ökosüsteemiteenuste kontseptsiooni kaudu – Aveliina Helm (Tartu Ülikool, botaanika vanemteadur, PhD).
  1. Ökosüsteemide ja nende teenuste hindamine-kaardistamine ELME projektis – taust, vajadus ja väljundid – Madli Linder (Keskkonnaagentuur, ELME projekti juht).
  1. Eesti niitude seisund ja olulisus looduse hüvede pakkujana – Aveliina Helm (Tartu Ülikool, botaanika vanemteadur, PhD).
  1. Elurikkuse tähtsus põllumajanduslikes ökosüsteemides ning kuidas seda mõõta ja parandada – Eve Veromann (Eesti Maaülikool, rakendusentomoloogia dotsent, PhD).
  1. Eesti metsade pakutavad hüved ja inimmõju skaala – Liina Remm (Tartu Ülikool, looduskaitsebioloogia teadur, PhD), Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool, metsakasvatuse vanemteadur, PhD).
  1. Eesti soode seisund ja roll ökosüsteemiteenuste pakkujana – Ain Kull (Tartu Ülikool, loodusgeograafia vanemteadur, PhD).
  1. Elurikkus looduse hüvede tagajana: ökosüsteemide tolmeldamisväärtused, ökosüsteemid liigirikkuse ja genofondi hoidjana ning liikide elupaikade tagajana – Aveliina Helm (Tartu Ülikool, botaanika vanemteadur, PhD).
  1. Ökosüsteemid aine- ja energiaringes, sh kliimareguleerijana, erosiooni, üleujutuste ja müra puhverdajana – Ain Kull (Tartu Ülikool, loodusgeograafia vanemteadur, PhD).
  1. Looduse panus meie vaimsesse heaolusse: looduse ilu, puhke-, haridus-teaduslik ja religioosne väärtus – Liina Remm (Tartu Ülikool, looduskaitsebioloogia teadur, PhD).

Töö materjalid tehakse kättesaadavaks 2020. a lõpus.

Riikliku tervikpildi loomine

Et saada täielik pilt, milline on hüvede kestlik kasutus, tuleb lisaks praegu ELME projekti raames toimuvale ökosüsteemide seisundi ja ökosüsteemiteenuste pakkumise (looduses olemasolevad hüved) baastasemete ning Statistikaametis toimuvale ökosüsteemiteenuste majandusse siseneva voo hindamise testimisele kaardistada ka teised aspektid ja nendevahelised seosed: olemasoleva hüve, selle kasutuse, nõudluse vahekorrad ning hüvede (kasutuse) kriitilised piirid.

Ökosüsteemiteenuste hindamist ja kaardistamist on tarvis jätkata ka pärast ELME projekti lõppu (projekt on abikõlblik aastani 2023), sh luua riiklik kordushindamiste süsteem, mis võimaldab kirjeldada muutusi ökosüsteemide ja pakutavate teenuste seisundis ning vastavat infot jätkusuutlikku loodusressursside kasutust puudutavate otsuste tegemisel arvesse võtta.

Riiklik

Mereala ökosüsteemide hindamine-kaardistamine

Mere ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamisega on tegeletud Rahandusministeeriumi juhtimisel Eesti mereala planeeringu koostamise raames, panuse sellesse andis ka ELME projekt. Aruandega saab tutvuda alljärgneval lingil.

Lisainfo:

Madli Linder

madli.linder@envir.ee

+372 5334 5379

 

 

Viimati uuendatud: 20. November 2020

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.