Üle-euroopaline õhukvaliteedi teemaline õpilaste kodanikuteaduse projekt

Projekti tutvustus ja eesmärk

Euroopa Keskkonnaamet koordineerib üle-euroopalist õhukvaliteedi teemalist kodanikuteaduse projekti, kus Euroopa riikide õpilased mõõdavad koolide ümbruses NO2 sisaldust õhus. Eestis viib projekti ellu Keskkonnaagentuur.

Projekti eesmärk on välja selgitada, kas kooli tänavapoolses küljes on õhukvaliteet halvem (NO2 sisalduse hulk suurem) kui kooli siseõues ja kui suurel määral. Tulemustest lähtuvalt juhitakse õpilaste, õpetajate, lastevanemate ja linnaametnike tähelepanu kooli ümbruse õhukvaliteedile ning selle põhjustele.

Taust

Kodanikuteadus

Kodanikuteadus on vabatahtlike kodanike panus teaduslike andmete kogumisel. Laiemalt on levinud keskkonnateemalised kodanikuteaduse projektid, kus vabatahtlikud teevad loodusvaatlusi või asjakohaseid mõõtmisi ja edastavad need andmete kogumist koordineerivale asutusele.

Keskkonnateemalistest kodanikuteaduse projektidest saadav kasu on mitmetahuline, sest kodanike kaasavad projektid:

  • juhivad tähelepanu keskkonnaprobleemidele ja tõstavad keskkonnateadlikkust;
  • arendavad kodanike, teadusasutuste ja poliitikakujundajate vahelist koostööd ja usaldust;
  • laiendavad uuringu ulatust ning territoriaalset katvust.

Õhu kvaliteet

Puhas välisõhk on üks olulisematest kvaliteetse elukeskkonna komponentidest. Saasteained õhus põhjustavad kliimamuutuseid, hapestumist, osoonikihi kahanemist ning õhukvaliteedi halvenemist, mis mõjuvad kahjustavalt inimese tervisele ja elukeskkonnale. Välisõhukvaliteeti saastavad peamiselt tööstus, elektri ja soojuse tootmine, põllumajandus, aga ka transpordisektor.

Euroopas on paljude õhusaasteainete heide viimaste kümnendite jooksul oluliselt vähenenud, kuid  sellest olenemata on saasteainete sisaldus õhus ikka veel liiga kõrge ja õhukvaliteediga seotud probleemid endiselt aktuaalsed. Märkimisväärne osa Euroopa rahvastikust elab linnades, kus õhukvaliteet ei vasta standarditele, seda eriti osooni, lämmastikdioksiidi ja tahkete osakeste osas.

Eesti välisõhu kvaliteet on võrreldes teiste Euroopa riikidega hea, ennekõike Euroopa Liidu direktiividega kehtestatud prioriteetsete saasteainete osas. Prioriteetseteks aineteks loetakse vääveldioksiidi, lämmastikoksiide, peeneid ja eriti peeneid osakesi, raskmetalle, osooni, benseeni, süsinikoksiidi ning polüaromaatseid süsivesinikke. Õhukvaliteedi paranemisele on kaasa aidanud järjepidev saastenormide karmistumine ning tehnoloogia areng.

NO2

Lämmastikdioksiid (NO2) tekib põlemisprotsesside kõrvalproduktina lämmastiku reageerimisel hapnikuga. Inimtekkelistest teguritest on olulisemaid selle saasteaine allikad sisepõlemismootorid ja soojuselektrijaamad, looduslikult moodustub lämmastikdioksiid välgulöökide tagajärjel.

Välisõhukvaliteedi pideva mõõtmise jaoks on kehtestatud NO2-le piirväärtused - aastakeskmist piirväärtust 40 µg/m3 ületada ei tohi, ühe tunni keskmist piirväärtust 200 µg/m3 on lubatud ületada kuni 18 korda aastas. Viimati leidis piiriväärtuse ületamine aset 2007. aastal Tallinna kesklinna seirejaamas, kui NO2 1 h keskmine kontsentratsioon oli 233 mg/m³.

Eestis on kõige suuremad lämmastikdioksiidi sisaldused tihedalt asustatud piirkondades, kus peamiseks NO2 tekkeallikaks saab pidada transporti.  Kuigi uute sõidukite heitenäitajad on üldiselt paranenud, näitab sõidukite koguarv ja aastane läbisõit jätkuvalt kasvutendentsi, mis ei pruugi tähendada summaarse NO2 emissiooni vähenemist. Tartus läbiviidud uuringud näitavad, et suurema liiklusintensiivsusega ristmikel on aasta keskmist piirväärtust ületatud mitmetel kordadel diffusioonitorudega teostatud paari nädalaste mõõtetsüklite jooksul (https://www.tartu.ee/sites/default/files/research_import/2017-12/Tartu6hk_2017.pdf).

Halval õhukvaliteedil on märkimisväärne mõju inimese tervisele: viibimine pidevalt kõrge NO2 kontsentratsiooniga õhus tekitab hingamisraskusi ja põhjustab hingamisteede haigusi. Seetõttu on kehtestatud õhukvaliteedile ka kindlad piirväärtused, mis aitavad tagada elanikele parimat õhukvaliteeti. Puhas õhk peaks kuuluma kõigile, ka linnaelanikele.

Metoodika, juhendid jms

Projekti käigus mõõdetakse NO2 sisaldust välisõhus passiivsete kogujatega, mille töö baseerub molekulaarsel difusioonil. Kogujad on lihtsasti paigaldatavad ja usaldusväärsed (juhend asub siin). Eesti Keskkonnauuringute Keskus on teinud võrdlusmõõtmisi passiivsete kogujate ja pidevmõõtmiste jaamade andmete vahel ning saavutanud häid tulemusi. Vastav metoodika on akrediteeritud.

Projektis paigaldatakse kogujad kooli ette ja taha, asetsedes maast 2,4 m kõrgusel. Kogumisperiood 4 nädalat (septembris 2019). Pärast kogumisperioodi toimetab Keskkonnaagentuur kogujad Eesti Keskkonnauuringute Keskusesse analüüsi ning annab projektis osalenud koolidele tulemuste kohta tagasisidet.

NO2 projekt Euroopas

Üle-Euroopalist projekti tutvustav ja andmeid kokkuvõttev kodulehekülg: https://epa-citizen-science.discomap.eea.europa.eu/

 

Kasulikud lingid

Projekti „Lämmastikdioksiidi (NO2) mõõtmine Tartu koolide ümbruses“ kokkuvõte

https://www.eea.europa.eu/et/eka-signaalid/signaalid-2013/artiklid/ohk-mida-me-hingame

https://www.eea.europa.eu/et/themes/air/intro

https://www.eea.europa.eu/et/highlights/ohusaaste-on-euroopas-endiselt-suur

Õhukvaliteedi teemaline animatsioon (inglise k): https://www.eea.europa.eu/media/audiovisuals/eea-air-quality-animation/view

Õhukvaliteedi kaart Euroopas: https://www.eea.europa.eu/themes/air/air-quality-index

Õhukvaliteedi kaart Eestis: http://ohuseire.ee

Viimati uuendatud: 20. November 2019

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.