Põhjavee seire

2019. aasta põhjaveekogumite seire aruanne on leitav siit.

Analüüsi teostamise aluseks on Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) poolt teostatud seire andmed, mis on avalikustatud Keskkonnaseire infosüsteemis (KESE). Põhjaveekogumite seire raames teostatakse igal aastal kõikidel põhjaveekogumitel koguselist ja keemilist seiret. Võrreldes 2018. aastaga on erinevus see, et 2019. a. vähenes põhjaveekogumite arv 39 pealt 31-ni. Paljud Kvaternaari põhjaveekogumid liideti esimese aluspõhjalise põhjaveekogumiga ning Ordoviitsiumi-Kambriumi Ida-Eesti põhjaveekogum jagati Viru ja Taru piirkonna vahel kaheks.

Põhjaveekogumite keemilises seires võeti 2019. a veeproove 230 seirekaevust. Põhjaveest määratud keemiliste elementide sisaldus jäi enamikus põhjaveekogumites normi piiresse, kuigi on ilminguid, sellest, et maapinnalähedase põhjavee kvaliteeti on halvendanud inimtegevus.

  • Pandivere piirkonnas on endiselt probleemiks põllumajanduse mõju põhjaveele. Näiteks oli piirkonna ühes seirekaevus ületatud pestitsiidi glüfosaat piirväärtus 0.1 µg/l ning teises seirekaevus NO3 piirväärtus 50 mg/l.
  • Tööstuse (sh põlevkivi tootmine) mõjul oli naftasaaduste läviväärtus 20 µg/l ületatud Kesk-Devoni Lääne-Eesti, Kvaternaari Männiku-Pelguranna ja Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi seirekaevudes (igas kogumis 1 ületamisega kaev) ning Siluri-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogumis oli tulemus võrdne läviväärtusega. Fenoolide läviväärtus 1 µg/l ületatud Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi seirekaevus.
  • Merevee või soolasema veega aluskorra sissetungi tõttu esines üheksas põhjaveekogumis kloriidide läviväärtuse ületamist. See on üheks laialdasemaks probleemiks põhjavees.
  • Viies põhjaveekogumis oli ületatud ka NH4 piirnorm 0.5 mg/l, samuti esineb keemilise hapnikutarbe ületusi. Nende ainete kõrgemad kontsentratisoonid ja kasvutrendid põhjavees vajavad detailsemat uuringut väljaspool riiklikku seiret.

Põhjaveekogumite koguselises seires teostati veetaseme mõõtmisi 284 seirekaevust. Põhjaveetasemete osas võrreldes 2018. aastaga olulisi muutusi ei olnud.

  • Endiselt oli maapinnalähedaste põhjaveekogumite veetase mõjutatud ilmastiku tingimustest ning seetõttu oli märgata suvine põhjaveetasemete alanemine. Aasta lõpu poole enamuses kaevudes veetase jälle tõusis.
  • Sügavamate põhjaveekogumite suvine veetaseme alanemine võib olla tingitud suuremast veevõtust. Veetaseme muutusi seal tuleb tähelepanelikumalt jälgida, sest need põhjustavad soolase vee sissetungi põhjaveekogumites.
  • Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumis olid eristatavad kaevandusete mõjutuses olevad seirekaevud, mille veetase näitab endiselt alanemise trendi. Paranemistrendi pole loota enne põlevkivi kaevandamise lõpetamist.

Põhjavee koguseline ja keemiline seisund Eestis on endiselt stabiilne ja hea. Edasiste põhjaveekogumite seire üheks eesmärgiks on fookusesse võtta põhjavee- ja pinnaveekogumite omavahelise sõltuvuse parem välja selgitamine. Samuti seirega usaldusväärsema sisendi andmine põhjavee hea seisundi tagamiseks.

2018. aasta põhjaveekogumite seire aruanne on leitav siit.

Viimati uuendatud: 4. Veebruar 2021

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.