Põhjavesi on Eestis peamine joogiveeks kasutatav mageveeallikas. Meil on põhjavesi kättesaadav peaaegu kõikjal, kuid sageli võib see oma looduslike omaduste või inimtegevusest mõjutatuse tõttu vajada mõningast töötlemist, et tagada tervisele ohutu ja kvaliteedinõuetele vastav joogivesi.
Põhjavee seisundi hindamine toimub põhjaveekogumite kaupa iga 6 aasta järel (viimati 2014.a) ning vastavalt seadusandlusele ja põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodikale saab põhjaveekogumi seisund olla kas hea või halb.
- Põhjaveekogumite seisundi hinnang: C-V Gdov (1), C-V Voronka (2), O-C Ida-Eesti (5), O Ida-Viru põhjaveekogumid (6, 7) ja Q Vasavere (27)
- Põhjaveekogumite seisundi hinnang: C-V (3), O-C Lääne-Eesti (4), S-O Harju (10), S-O Matsalu (11), S-O Pärnu (12), S-O Ida-Eesti (13), S-O Pandivere Lääne-Eesti (14), S-O Pandivere Ida-Eesti (15), S-O Adavere-Põltsamaa (16), Q Meltsiveski (28), Q Männiku-Pelguranna (29), Q Elva (35) ja Q Võru (38)
- Põhjaveekogumite seisundi hinnang: S-O Hiiumaa (8), S-O Saaremaa (9), S-O Devoni all Lääne-Eesti (17), S-O Devoni all Ida-Eesti (18), D2-1 Ruhnu (19), D2-1 Kihnu (20), D2-1 Lääne-Eesti (21), D2-1 Ida-Eesti (22), D2 Lääne-Eesti (23), D2 Ida-Eesti (24), D2 Koiva (25), D3 (26), Q Kuusalu (30), Q Prangli (31), Q Sadala (32), Q Laiuse (33), Q Saadjärve (34), Q Otepää (36), Q Piigaste-Kanepi (37) ja Q Ruusmäe-Krabi (39)
Vaata ka:
- Põhjaveekogumite seisund 2014. aastal
- Riikliku keskkonnaseire programmi põhjavee allprogramm
- Nitraaditundlik ala
- Joogivee ja vee terviseohutuse info
- Looduslikult tundlike alade (sh kaitsmata põhjaveega alad, karsti ja allikate info) otsing keskkonnaregistrist
