Varasem metsaseadus jagas metsa kolme kategooriasse:
- hoiumetsaks
- kaitsemetsaks
- tulundusmetsaks
Hoiumets oli kaitseala loodusreservaadis ja sihtkaitsevööndis või püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuv mets.
Kaitsemets oli mets, mis asub hoiualal, kaitseala, kaitstava looduse üksikobjekti, püsielupaiga, ranna või kalda piiranguvööndis või on kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina Looduskaitseseaduse tähenduses.
Tulundusmets oli mets, mis ei kuulu kahte esimesse kategooriasse.
Praeguse metsaseaduse järgi sellist jagunemist enam ei ole.
Metsaseaduse järgi on vääriselupaik kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala tulundusmetsas või kaitsemetsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.
Vääriselupaiga tunnusteks on põline või haruldane metsakooslus, erilistele elutingimustele viitavate bioloogiliste (kõdunev puit, häilud, erineva vanusega kuivanud puud) ja maastikuliste (nt järsakud metsades või allikate ümbruses) võtmetunnuste leidumine või erilistele elutingimustele viitavate vähemnõudlike tunnusliikide esinemine.
Tulundusmetsade vääriselupaikade kaitseks sõlmitakse riigi ja maaomaniku vahel leping, milles sätestatakse osapoolte õigused ja kohustused.
Eesti metsadest ligi pool (umbes 40%) kuulub riigile. Riigimetsa majandamine on RMK (Riigimetsa Majandamise Keskuse) ülesanne.
- Metsaseadus
- Eesti metsanduse arengukava aastani 2020
- Metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) algatamise töörühma kohtumised
- Riigimetsa Majandamise Keskus - RMK
- Erametsakeskus
- Natura metsa toetus
- Eestimaa Looduse Fondi metsablogi
- Erametsaomanike poolt kavandatud lageraiete teostamise analüüs 2009. ja 2010. aasta ortofotode põhjal
