Ölandi saare lähistelt läbi Läänemere ja piki Põhja-Eesti rannikut kuni Laadoga järveni kulgeb linnulennult ligi 1200 km pikkune tänapäevaste ja iidsete rannaastangute süsteem, mida nimetatakse Balti klindiks.
Eesti osas Põhja-Eesti klindiks nimetatud maastikuelement on Eesti üks sümboleid, mida on esitatud ka ülemaailmset tähelepanu vääriva geoloogilise mälestusmärgina Maailmapärandi komiteele maailma looduspärandi nimekirja kandmiseks.
Põhja-Eesti klindi erakordsus seisneb gigantsuses, paljanduvas geoloogilises läbilõikes, kivimeis leiduvate hästi säilinud fossiilide rikkuses ning ajaloolises mõjus Eesti kultuurile ja asustusele.
Klindiastangu jalam on enamjaolt kaetud klindialuse metsa ehk pangametsaga. Selle põhjamaistes oludes suhteliselt erakordse taimekoosluse tekkes on olnud määravad klindiastangu ja mere vahelise kitsa maariba iseäralik pinnas, veerežiim ja klimaatilised tingimused.
Klindimetsad on Eesti ürgsemaid metsatüüpe, sest raske ligipääs ja ebasoovitav liigiline koosseis (lehtpuud) ei ole võimaldanud klindijalamil kasutõotavat metsandust arendada. Valitsevateks puuliikideks on klindimetsas hall- ja sanglepp, haab, jalakas, saar, vaher, kask, pärn, paju. Harvemini leidub tamme. Põõsarindes leidub toomingat, harilikku pihlakat, magesõstart, kibuvitsa, türnpuud, harilikku kuslapuud, paakspuud.
Rohurindes leidub mets-kuukressi, naati, mets-jürilille, koldnõgest, kõrvenõgest, sinilille, võsaülast, kollast ülast, salu-siumarja, harilikku kopsurohtu, kurekellukat, imekannikest, laialehist kellukat, laanesõnajalga jt.
Olulise osa Põhja-Eesti klindiplatoost katavad lood. Eristatakse lagelood, põõsaslood ja loometsa. Lageloo on puude ja põõsasteta madala, kuid liigirikka rohurindega ala, mis on laialt levinud Põhja-Eesti klindil. Põõsasloo on kujunenud lageloo arvelt selle kinnikasvamise tagajärjel. Põõsasloo levinumaks liigiks on kadakad (kadakalood), lisaks leidub kibuvitsa, kuslapuud, türnpuud, lodjapuud jt. Loomets on madal ja aeglasekasvuline kuuse või männi ülekaaluga segamets. Kuusele ja männile lisaks kasvavad seal kask, saar, jalakas, kohati isegi tamm.
Täpsemalt võib klindist lugeda Kalle Suuroja raamatust "Põhja-Eesti klint".
- Põhja-Eesti klint - Eesti looduse sümbol
- Põhja-Eesti klint osana Balti klindist
- Raamat "Põhja-Eesti klint"
Artiklid:
- Balti klindi võimsus avaldub Eesti põhjarannikul (Loodus jaan/2000)
- Joad ja joastikud mühavad suurvee ajal (Eesti Loodus 9/2007)
- Kas meie pankrannik mahub maailmapärandisse? (Eesti Loodus 10/2006)
- Kuidas on tekkinud Balti klint? (Eesti Loodus 9/2008)
