1. Vanajõed
Emajõgi (ka Suur-Emajõgi, pikkus 100 km, kõrguste vahe 3,6 m) ühendab kahte Eesti suuremat ja kalanduslikult olulisemat järve, Peipsi järve ja Võrtsjärve. Emajõe peamine kalamajanduslik tähtsus seisneb selles, et ta on kogu basseini kaladele oluline rändetee ja koelmuala (Ristkok, 1969). Tähtsaim koelmute piirkond on Alam-Pedja looduskaitseala piiresse jäävad vanajõed ja üleujutatavad luhad. Siin on 54 vanajõge, millest osa on Emajõega pidevas ühenduses ühe, osa kahe otsa kaudu. Paljudel vanajõgedel on ühendus jõega kadunud, jõesängi liikumise ja settimise tulemusena on mitmed neist jõe praegusest sängist eemale jäänud. Niisugused vanajõed on elustiku, eriti kalastiku seisukohalt väheväärtuslikud.
Paljude vanajõgede suudmeid on pika aja jooksul inimese poolt regulaarselt süvendatud. On andmeid, et kalanduslikult olulisemate vanajõgede suudmete süvendamine on toimunud vähemalt saja aasta jooksul. Varasemad süvendamised toimusid labidatööna kalurite ühistegevusena. Suuremad kaevetööd viidi läbi 1959. a. ja 1960. aastatel, kui 28-st suuremast luhaveekogust kaevati jõkke kanalid.
Vanajõgede isoleerumise protsess jätkub, paljude vanajõgede suudmed on ahenenud, mitmetel on pidev ühendus jõega viimaste aastakümnete jooksul kadunud või kadumas. Vanajõgede ja Emajõe ühenduskohtadesse kogunenud setted takistavad veeorganismide rännet ning vähendavad või katkestavad veevahetuse vanajõgede ja peajõe vahel. Sellega kaasneb paratamatult suur kahju elustikule, eelkõige koelmualade kaotuse ja hapnikudefitsiidi poolt põhjustatava loomastiku massilise hukkumise kaudu. Vee hapnikusisalduse mõõtmised 2006. aasta märtsikuus näitasid tõsise hüpoksia, tihti ka anoksia (hapnikusisaldus 0 mg O2/ml) teket uuritud vanajõgedes. Niisugustes oludes, väljarände võimaluse puudumise korral, vanajõgedesse jäänud kalastik sureb.
Käesoleva projekti objektiks on 7 vanajõge (Lustivere-, Puhja-, Sibula-, Lempsi-, Hobuseraua-, Väike-Kullassaare-, Kõveriku- ja Vanaviha koold) , millel on eriti suur elustikuline väärtus ja millest enamikul esineb tõsiseid märke suudme ahenemisest. Analüüsitakse vanajõgede suudmete süvendamise vajalikkust ja süvendamise tehniliste võimaluste tehnilisi alternatiive.
Foto 1. Hobuseraua koold 10.08.05. Veetase Emajões on ligikaudu võrdne suvi-sügisese 50% minimaalse tasemega.
Foto 2. Hobuseraua koold 15.09.06. Veetase Emajões on ligikaudu võrdne suvi-sügisese 95% minimaalse tasemega.
Foto 3. Emajõe vanajõed
2. Kärevere paadikanal
Lisaks vanajõgedele käsitletakse käesolevas projektis Kärevere paadikanali süvendamise võimalusi. Vajadus selle paadikanali süvendamiseks tuleneb asjaolust, et Emajõe projektis käsitletav piirkond on nii maismaa- kui ka veeteed mööda raskesti ligipääsetav. Parim jõele pääsemise võimalus käesoleva projekti läbiviimiseks, aga ka paljude kaitsealale edaspidi vajalike tegevuste (järelevalve, hoolduse, uuringute jne) teostamiseks on just nimetatud kanali kaudu. Kärevere paadikanal asub looduskaitseala Tartule lähimas servas ligikaudu 16 km kaugusel Tartust, on suure maantee lähedal ja maismaa-transpordivahenditele hästi ligipääsetav ning, mis on väga oluline, paikneb ainukese Tartut ja looduskaitseala keskust (Palupõhjat) ühendava maismaa-marsruudi läheduses. Probleemiks on kanali väike sügavus, madalaveelistel perioodidel on ülalloetletud tegevuste läbiviimine takistatud. Muud maismaad mööda ligipääsetavad paadi vettelaskmise võimalusega kohad paiknevad Rekul ja Palupõhjas. Palupõhja asub Tartust 35 km kaugusel, sealjuures on suur osa teest madalakvaliteetse kruusakattega. Reku kaugus Tartust on 30 km, kuid kaugus Palupõhjast on 65 km.
Paatide liikumisel tekkiv lainetus põhjustab kanali tolmliivast ja mudast kallaste erosiooni, mille käigus pinnas uhutakse nõlvadelt kanalisse. Seetõttu on kanali sõidetav osa muutunud kitsamaks ja madala veeseisu korral kohati ka läbipääsmatuks. Juurdepääsutee all paiknev truup, mille kaudu suubub kanalisse metsakuivenduskraav, on amortiseerunud. Kanali pragune sissepääs on Emajõe sängi suhtes 55º nurga all ja suudme täissettimist praktiliselt ei toimu.
Objekti valmimistähtaeg on mai 2012
