Sa oled siin

Keskkonnaagentuuris valminud analüüsid

Elusloodus | Jäätmed | Ilmaandmed & kliima | Vesi

 

 

Elusloodus

 

Poollooduslike koosluste hoolduse mõju päevaliblikatele riikliku seire andmete põhjal (2020)

Pilt

Foto: Ohakaliblikas (Helene Luuk)

  • Poollooduslike koosluste hoolduste toetuste maksmisel on päevaliblikate kooslusele positiivne mõju.
  • Päevaliblikakoosluste analüüsimisel on oluline arvestada erinevaid keskkonnanäitajaid.

 

 

 

Poollooduslike koosluste hooldustoetuse efektiivsuse hindamine elurikkusele riiklike keskkonnaseirete põhjal (2019)

Riguldi rannaniit (Märt Holtsmann)

Foto: Riguldi rannaniit (Märt Holtsmann)

 

  • Poollooduslike  koosluste  hooldamise  toetuse  mõju  taimekooslustele, päevaliblikatele ja lindudele riikliku keskkonnaseire raames
  • Uuritud taksonitest taimekooslustele ja lindudele mõjub poollooduslike kooslustehooldamise toetus tõenäoliselt  efektiivsemalt  kui  päevaliblikatele.

Bioloogilise mitmekesisuse indikaatorite analüüs erinevate metsaseireskeemide põhjal (SMI ja Natura2000-metsaelupaigad)

SMI ja Natura 2000 metsaelupaigad


  • Analüüs võrdleb SMI ja Natura2000 metsade seireandmeid ning nende metoodikate ühisosa.
  • Eesmärgiks on võrrelda oma vahel nii SMI kui Natura2000 metsasid ning selgitada välja, kas andmestik sobib metsaökosüsteemi seisundi hindamiseks.

Päevaliblikate seire analüüs

Liblikaseire

  • Töö eesmärgiks on analüüsida senist päevaliblikate seiret ning vaadata üle valimi koostamise põhimõtted.
  • Analüüsi ülesandeks on optimeerida seire skeemi nii, et see võimaldaks koguda informatsiooni senisest suurema arvu alade ja koosluste kohta.
  • Valimi muutmise alusel ei tohi suureneda iga aastane seiremaht ning säilima peavad senised püsialad.

Ülevaade loodusdirektiivi metsaelupaikade seisundist (2013-2018) elupaigainventuuride ja seireandmete põhjal

BMI analüüs

  • Analüüsis on võrreldud erinevate andmeallikate põhjal saadud metsaelupaikade seisundi üldhinnanguid.
  • Kui elupaigainventuuride andmebaasist lähtuvalt hinnati 2013-2018 perioodi üldine seisund halvaks 4 metsaelupaiga puhul, ebapiisavaks 6 metsaelupaiga puhul ning soodsaks 1 metsaelupaiga puhul, siis metsaelupaikade seire 2014-2018 valimile tuginedes hinnati kõigi metsaelupaikade üldine seisund halvaks.
  • Metsakadude satelliitseire analüüsil leiti, et viimasel aruandeperioodil (2013-2018) on arvel olevates metsaelupaikades aset leidnud metsakadu suurusega 3589 ha (18% inventeeritud elupaikade pindalast).

 

Jäätmed

 

Jäätmekäitluse trendid 2014-2018 (2020)

Jääted

Foto: Pääsküla prügila (Marit Leevik)

  • Ülevaade erinevate jäätmeliikide trendidest aastatel 2014-2018.

Vt. ka jäätmeindikaatoreid

Ilmaandmed & kliima

 

Pärnu rannikujaama ja Sauga meteoroloogiajaama parameetrite võrdlus (2020)

Kahe suhteliselt lähestikku asuva, kuid mõnevõrra erineva ümbritseva keskkonnaga jaama meteoroloogiliste parameetrite paralleelanalüüs selgitamaks välja sarnasused ja erinevused ning nende põhjused

  • Kahe suhteliselt lähestikku asuva, kuid mõnevõrra erineva ümbritseva keskkonnaga jaama meteoroloogiliste parameetrite paralleelanalüüs selgitamaks välja sarnasused ja erinevused ning nende põhjused.

Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud alade määramine (2019)

Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud alade määramine

  • Analüüsi eesmärk oli hinnata korduva üleujutuse esinemise tõenäosust ja ulatust siseveekogude kallastel.
  • Analüüsis kasutati märgalade kaarte (ETAK ja TLÜ Ökoloogia Instituut) ja 2017−2018 Sentinel-1 ja -2 satelliitpiltidelt hinnatud vee ulatust.

Soojussaarte hindamine Eesti linnades 2014-2019 (2020)

Soojussaarte hindamine 2014-2019

 

  • Kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas.
  • Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades, aga ka tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku.

 

Vesi

 

Nitraadi direktiivi täitmise aruanne Eestis

Läänemeri on kogu oma ulatuses eutrofeerunud

Foto: Läänemeri on kogu oma ulatuses eutrofeerunud (Kristiina Ojamäe)

  • Viimase kümne aasta jooksul on Eestis toimunud põllumajandustootmise kiire koondumine suurmajapidamistesse, põllumajandusloomade arv on vähenenud, kuid suurenenud on mineraalse lämmastiku kasutus ja põllukultuuride kasvupind.
  • Suurenenud on nitraadi sisaldus põhjavees ning põllumajandusest enammõjutatud jõgedes. Eutrofeerumise seisund järvedes ja rannikumeres on stabiilne.

Vooluveekogumite hüdromorfoloogiline analüüs

Marko Vainu: „Narva jõgi joaoru tiigi kohal, tagaplaanil hüdroelektrijaam“

Foto: Narva jõgi joaoru tiigi kohal, tagaplaanil hüdroelektrijaam (Marko Vainu)

  • Hüdromorfoloogilise seisundi hinnang iseloomustab veekogumite voolurežiimi ja morfoloogia muutmise ulatust inimese poolt.
  • 188 pinnaveekogumile 636st avaldub hinnanguliselt tugev hüdromorfoloogiline mõju.
  • Samas on 43% tugeva hüdromorfoloogilise mõjuga looduslikest kogumitest heas seisundis ehk antud koormus ei ole avaldanud olulist mõju kogumi seisundile.

Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs

Balti elektrijaam

Foto: Balti Elektrijaam on Eestis oluline keskkonnasaastaja (Marko Vainu)

  • Pikaajalise dünaamika analüüsi teostamiseks oli piisavalt andmeid 13 saasteaine kohta ühes kuni 13 veekogumis.
  • Viie saasteaine (Cd, PAH, PeCB, HCH ja heptakloorepoksiid) sisalduse puhul leiti mõne veekogumi settes või elustikus langustrend.
  • Tõusutrend leiti ühes kogumis elavhõbeda ja selle ühendite sisalduses kala maksas ning PAH ühendite sisaldusega Pihkva järve settes.

Rannikualade üleujutuste tõenäosusstsenaariumite koostamine ja kaardistamine

Üleujutusalade ülevaade

  • Rannikualade üleujutuste tõenäosusstsenaariumite koostamise ja kaardistamise käigus arvutati maksimaalse veetaseme tõenäosusstsenaariumid 10, 50, 100 ja 1000 aasta kohta. Arvutuste põhjal koostati iga tõenäosusstsenaariumi kohta kaardikiht, mis visualiseerib üleujutatud ala ulatust.
  • Üleujutusalade kaardikihid ei ole veel veebis kättesaadavad, kuid peaksid lähitulevikus olema nähtaval geoportaalis.

Nitraatiooni ja taimekaitse-vahendite võimalikud allikad nitraaditundliku ala põhja- ja pinnavees (2017)

Nitraatioon

Foto: Nitraaditundlik ala

  • NTA põhja- ja pinnavee nitraatiooni sisaldusel on olnud sõltuvus sesoonsusest ja sademetest.
  • Pinnavee nitraatiooni sisaldus on suurenenud viimasel dekaadil.
  • Suurenenud on pestitsiidijääkide esinemine ja piirnormide ületused seirepunktides võetud veeproovides.

 

 

Hetkel tegemisel olevad analüüsid

 

  • Türi distromeetri ja ilmasensori võrdlus
  • Regionaalsete lennujaamade ilmaandmete analüüs ja kliimateatmike koostamine (Tartu, Pärnu, Kuressaare, Kärdla)
  • Kliimaindeksite analüüs
  • Kotkaste ja must-toonekure seirevalimi koostamise põhimõtete määratlemine
  • Kimalaste seire metoodika testimine ja metoodika analüüs
  • Rannaniitude selgrootute seire ja metoodika täpsustamine
  • Käsitiivaliste seire analüüs
  • Põllumajanduse intensiivistumise mõju rukkiräägu arvukusele
  • Põllumajanduse arengu mõju vee- ja õhukvaliteedile alates 1990. aastast
  • Rohevõrgustiku looduslikkuse ja konfliktalade analüüs
  • Välisõhu seireandmete aegridade analüüs

 

 

Viimati uuendatud: 13. November 2020

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.