Eesti metsavarud 2015. aastal riikliku metsainventeerimise alusel

2015. aastal oli Eestis metsamaad 2,31 miljonit hektarit, mis moodustab 50,94% maismaa kogupindalast. Metsamaal leidus enam männikuid (32%), kaasikuid (29,9%) ja kuusikuid (18,1%).

Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata oli 1,03 miljonit hektarit (44,7% metsmaa kogupindalast), ülejäänud metsamaa kuulus teistele omanikele. Metsamaast 2,15 miljonit hektarit oli kaetud puistutega (nn metsaga metsamaa) ning 0,16 miljonit hektarit olid lagedad ja selguseta alad. Majandatavat metsamaad, kus metsamajandustegevused on lubatud, oli kokku 2,03 miljonit hektarit. 


Metsamaast moodustasid keskealised metsad 35,6%, küpsed metsad 37%, valmivad metsad (12,7%) ja noorendikud 12,3%. Kasvava metsa tagavara ehk elusate puude tüvemaht oli 2015. aastal 475 miljonit tihu- ehk kuupmeetrit. Puuliikidest oli suurim maht männil (143 miljonit m3), kuusel (118 miljonit m3) ja kasel (104 miljonit m3). Keskmine hektaritagavara ehk ühel hektaril kasvavate puude tüvemaht oli 206 m3 . Surnud puude tüvemaht oli kokku 39 miljonit m3 (17,1 m3 hektari kohta).


Metsamaa tagavara kogujuurdekasv oli 15,8 miljonit m3 ehk keskmiselt kasvas hektari kohta juurde 6,8 m3 tüvepuitu. Majandatava metsa kogujuurdekasv oli 13,8 miljonit m3.


Riikliku metsainventeerimise 2014. ja 2015. aasta mõõtmisandmete põhjal on võimalik anda hinnang 2014. aasta metsaraiete mahtude kohta. Kokku raiuti 2014. aastal 9,9 miljonit m3 tüvepuitu, millest 0,6 miljonit m3 oli surnud puude tüvepuit. Lageraie moodustab raiutud mahust suurima osa: lageraied tehti 2014. aastal 29 800 hektaril, mille käigus raiuti 7,8 miljonit m3 tüvepuitu.


Riiklik metsainventeerimine ehk statistiline metsainventeerimine (SMI) on valikuuring, millega saab operatiivselt ja ökonoomselt teavet Eesti metsavarude olemi ja muutuste ning muude metsadega seotud näitajate kohta. SMI alusel hinnatakse Eesti metsi alates 1999. aastast. SMI on valikuuring, kus süstemaatilise juhuvaliku alusel paigutatud väikese pindalaga proovitükkidel mõõdetakse ja hinnatakse metsmaa ning sellel kasvavate puude tunnuseid. Tulenevalt metoodikast kaasneb iga tunnuse hinnanguga alati tõenäosuslikust valikust tulenev viga. Seega võib tabelites toodud näitajate tegelik väärtus olla esitatust vea ulatuses suurem või väiksem.

2016. aastal vaadati põhjalikult üle mõõtmistulemuste põhjal tuletatavate tunnuste arvutusreeglid. Suurim muutus puudutas juurdekasvu arvutamist, kus mindi kasvava metsa arvutusmudeli kasutamiselt üle konkreetsete puude kordusmõõtmiste andmetest leitavate muutuste põhisele arvutusreeglile.

Täpsem info: Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Allan Sims (allan.sims@envir.ee).

Viimati uuendatud: 1. Märts 2017

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.