Sa oled siin

2018. aastal tekkis Eestis jäätmeid vähem, sest vähenesid põlevkivitööstuse tootmismahud

Teisipäev, 16. Juuli 2019
2018. aastal tekkis Eestis jäätmeid vähem, sest vähenesid põlevkivitööstuse tootmismahud
2018. aastal tekkis Eestis jäätmeid vähem, sest vähenesid põlevkivitööstuse tootmismahud

Eesti jäätmetekkest enamuse moodustavad põlevkivitööstuse jäätmed. 2018. a vähenes põlevkivikompleksi jäätmete teke võrreldes 2017. aastaga 13,4% ning kogu jäätmeteke vähenes 2018. aastal 6,8%. Jäätmeid tekkis 2018. aastal 23,52 miljonit tonni, millest põlevkivijäätmed moodustasid 75%.

Suure osa tavajäätmetest moodustasid ehitusjäätmed. Nende osakaal 2018. aastal oli 57% tavajäätmetest (teke arvestatud ilma põlevkivi aheraineta) ning võrreldes 2017. aastaga oli see 9% võrra suurem. Jäätmekäitlusettevõtetes, reovee, joogi- ja tööstusvee käitlemisel tekkis 13% tavajäätmetest. Olmejäätmete osakaal oli 2018. aastal 8% ning liigiti kogutud pakendijäätme osakaal 4 %, olles samad eelneva aasta osakaaludega. Puidutööstuse,  põllumajanduse ja toiduainetetööstuse tavajäätmete osakaal oli 3 %.

Ohtlike jäätmete teke 2018. aastal moodustas jäätmete kogutekkest 47%, 2017. aastal 44%. 96% ohtlikest jäätmetest olid ohtlikud põlevkivijäätmed ning 4 % muud ohtlikud jäätmed. Muude ohtlike jäätmete osakaal tõusis 1% võrreldes eelneva aastaga. Kaubamahtude suurenemine 2018.aastal nii raudteel kui sadamates suurendas ohtlike õli- ja vedelkütusejäätmete teket veondusega seonduvates valdkondades, samuti suurenes romusõidukite teke erinevatest liiklusvaldkondadest.

Jäätmeteke

2018. aastal taaskasutati tekkinud jäätmetest 41 %, mis oli veidi suurem eelmisest aastast, mil taaskasutati 38 % jäätmeid. Taaskasutusse läks ca 4 miljonit tonni põlevkivi aherainet, peamiselt killustikuna. Ligikaudu 2,8 miljonit tonni taaskasutati ehituses tekkinud jäätmeid, kõige rohkem pinnast ja betoonijäätmeid.

Prügilasse ladestati 2018. aastal 56 % jäätmetest, see oli 4% võrra suurem 2017. aastal ladestatud jäätmete osakaalust. Suures mahus ladestati põlevkivikompleksi jäätmeid, nende osakaal viimasel viiel aastal on olnud 98….99% ladestamisest.

Jäätmete ladestamine

Olmejäätmete teke (sh kodumajapidamistes tekkinud pakendijäätmed) võrrelduna jäätmete kogutekkega oli 2018. aastal sama, kui 2017. aastal – 2% tekkinud jäätmetest. Kui jätta põlevkivikompleksi jäätmed jäätmetekke arvestusest välja, siis oli olmejäätmete osakaal 2018. aastal tekkinud jäätmetest 9%, eelmisel aastal 10%.

Liigiti kogutud olmejäätmete osakaal oli 2018. aastal 19% olmejäätmetest, kodumajapidamistest kogutud pakendijäätmete osakaal 20% ning segaolmejäätmete osakaal 61% kogu olmejäätmete tekkest. Võrreldes 2016. aastaga on veidi suurenenud liigiti kogutud olmejäätmete osakaal ning 2% võrra langenud segaolmejäätmete osa. Majapidamistest liigiti kogutud pakendijäätmete osakaal on jäänud samaks.

Ringlusse võeti 2018. aastal tekkinud olmejäätmetest (sh kodumajapidamistes tekkinud pakendijäätmed) 28%, mis on olnud sama kolmel viimasel aastal. Põletati 41% olmejäätmetest ning ladestati 22%. Olmejäätmete ladestamine suurenes 2018. aastal ca 2% võrra võrreldes eelmise aastaga.

Jäätmekäitlus

 

 

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.