14. juunil täitus 50 aastat päevast, kui Eestis said esimesed linnud jalga meie oma ESTONIA MATSALU kirjetega rõngad.
14. juunil 1970 olid tollasel Matsalu rõngastuskeskuse juhil Taivo Kastepõllul verivärsked „oma rõngad“ kaasa võtta ja tema paat võttis Matsalu lahel suuna Kolmenasva laiule. Sellel pisikesel maalapil olid teiste laiulindude seas ka jõgitiirud pesitsemas. Taivol õnnestus 22-le jõgitiirupojale rõngad jalga panna ja see tähistas uue ajajärgu algust lindude märgistamisel Eestis.
Lindude rõngastamise ajalugu algas meie aladel juba 1910. aastal. Riia Looduseuurijate Ühingu baltisakslastest entusiastid tegid siinmail tollal otsad lahti ja hiljem see enam ei pidurdunud. Pärast Teist maailmasõda tulid meie rõngastele olude sunnil MOSKWA-kirjed. See ei heidutanud meie tollaseid linnu-uurijaid ja linde märgistati üha suurenevas mahus.
Kuuekümnendatel ei suudetud Moskvast Eesti rõngavajadusi enam piisavalt katta ja asuti otsima võimalusi Eestisse kohapeale rõngastuskeskuse loomiseks. See ei sündinud niisama, aga Taivo Kastepõld koos teiste kaasvõitlejatega jõudsid lõpuks selleni, et 1970. aastal saavutas lindude rõngastamine Eestis iseseisvuse. See oli märgiline sündmus ka laiemas tähenduses, mida ei saa ka täna kuidagi alahinnata.
ESTONIA MATSALU rõngastega on nüüdseks märgistatud ligi neli miljonit lindu. Enim on selliste kirjadega rõngaid saanud rasvatihane. Rohkelt on meil rõngastatud naeru-, kala- ja hõbekajakaid. Laululindudest on peale rasvatihase esirinnas must-kärbsenäpid ja sabatihased, järgnevad riburada teised liigid.
Linnud on ESTONIA MATSALU kirjadega rõngaid aja jooksul väga kaugele kandnud. Tiirud ja suitsupääsuke on meie rõngad viinud Aafrika lõunatipuni. Meie rõngaga noor ja uljas kaljukotkas on jõudnud põhjas Mandri-Euroopa põhjatipu lähedale Nordkapi kandis. Idas on meie rõngaga part inimese vahendusel endast Uuralite tagant Lääne-Siberist teada andnud ja läänest on terve rida väga huvitavaid leide Portugalist, Hispaaniast ja Iirimaalt.
Lindude rõngastamisel on väga erinevaid eesmärke. Just märgistamise abil on võimalik teada saada, milline on lindude eluiga vabas looduses. Tänu ESTONIA MATSALU rõngale teame, et ka meil pesitsevad kalakajakad, merikotkad ja randtiirud suudavad looduses elada üle kolmekümne aasta. Loodame väga, et selliseid liike on nii mõnigi rohkem ja ootame uusi ESTONIA MATSALU rõngastega märgistatud lindude leide.
Olavi Vainu,
eluslooduse osakonna spetsialist
