Sa oled siin

Eesti on elektroonikajäätmete kogumises Euroopa esirinnas

Kolmapäev, 14. Oktoober 2020
Eesti on elektroonikajäätmete kogumises Euroopa esirinnas
Eesti on elektroonikajäätmete kogumises Euroopa esirinnas

Täna, 14. oktoobril tähistatakse kolmandat korda rahvusvahelist e-jäätmete ehk elektroonikajäätmete päeva, millega Keskkonnaministeerium kutsub inimesi üles elektroonikajäätmeid vähem tekitama ning noid ringlussevõtuks õigesse kohta ära viima.

„Eesti on elektroonikajäätmete kogumises ja ringlusse võtmises Euroopa üks eeskujulikumaid. See ei tähenda aga sugugi, et võib loorberitele lesima jääda, sest pilt ei ole veel kaugeltki ideaalne,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk. Ministri sõnul on elektroonikajäätmed üha kasvav jäätmeliik, mille ringlussevõtmise suurendamiseks tuleb kasutuks muutunud elektriseade viia tolleks ettenähtud kohta.

Keskkonnaagentuuri viimaste andmete kohaselt lasti 2018. aastal turule 19 122 tonni elektroonikat, mis on 2017. aastaga võrreldes 14% rohkem. Kokku koguti 2018. aastal aga 10 007 tonni  ehk 52,3%.  E-jäätmete kogumine Eestis kasvab, näiteks 2014. aastaga võrreldes koguti 2018. aastal neid 12,4 protsenti rohkem. WeeREC AS-i hinnangul kasvas kevadel kehtestatud eriolukorraga elektroonikajäätmete kogumine umbes 10% võrreldes 2019. aasta sama perioodiga.

Eurostati andmete kohaselt oli Eesti  e-jäätmete kogumismäär 2017. aastal 59,1 %, mis on 8,3% suurem EL riikide keskmisest kogumismäärast (50,8%). Meie naaberriikide e-jäätmete kogumismäär jääb Eestist maha -  Soomes on see 53,9% ja Lätis 49,8%.

Maailmas tekkis 2019. aastal e-jäätmeid hinnanguliselt 53,6 miljonit tonni aastas. Arvatakse, et 2030. aastal tekib juba 74 miljonit tonni e-jäätmeid. Suur osa tekkivaist e-jäätmetest on tarbeelektroonika - arvutid, ekraanid, nutitelefonid, tahvelarvutid, juhtmed ja televiisorid.

Rahvusvahelise e-jäätmete päeva eesmärk on pöörata avalikkuse tähelepanu elektri-ja elektroonikaseadmete jäätmete ringlusesse võtu tähtsusele ning edendada üleilmselt elektroonikajäätmete taaskasutamist. E-jäätmete kogumise eesmärk on tagada nende edasine nõuetekohane käitlemine ning vanade seadmete maksimaalne taaskasutamine.  E-jäätmed on otse keskkonda sattudes ohtlikud, kuid samas on neis palju väärtuslikku toorainet mida uuesti ringlusse võtta.

„Tarbijad mängivad olulist rolli e-jäätmete kogumises ja taaskasutuses. Oluline on, et vanad kodumasinad ja teised elektroonikaseadmed saaks nõuetekohaselt kokku kogutud ning jõuaksid sertifitseeritud jäätmekäitlejatele. Vähem oluline pole ka see, et elektroonika valimisel eelistada kvaliteetsemat ja kauakestvamat toodet ning rikki minemise korral alati proovida esmalt asja parandada,“ ütles keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais.

E-jäätmeid võetakse vastu tasuta ja piiramatus koguses. Ka siis, kui kauplusest ei osteta uut elektroonikaseadet, võib vana väikese seadme viia suurematesse poodidesse. Väikesed seadmed on nt väikesed kodumasinad, väikesed IT ja kommunikatsiooniseadmed ning lambid/pirnid.  E-jäätmeid kogutakse tasuta jäätmejaamades ja kogumispunktides (vt. kuhuviia.ee ).

Tihtipeale on tarbijad seisukohal, et Eestis kokku kogutud e-jäätmed viiakse Euroopa Liidust välja, Aafrikasse või Aasiasse. Tegelikkuses aga on Eestil võimekust ise käidelda e-jäätmeid ning väljapoole EL-i saadeti 2018. aastal käitelemiseks 2,5 % e-jäätmeid. Valdav enamus e-jäätmete ümbertöötlemisel tekkinud materjalidest läheb ringlusesse.

Eesti tegutseb kaks elektroonikajäätmete käitlustehast WeeRec AS ja Nelitäht OÜ.  Nende tegevuse tulemusena  suunatakse elektroonikaromude lammutamisel tekkinud materjalid ( metall, plast, klaas jne) uute toodete valmistamiseks.

Lisaks tarbijatele mängivad olulist rolli ka ettevõtted, kes müüvad ja toodavad elektri- ja elektroonikaseadmeid, sh ka valgusteid. Elektroonikaseadmetele kehtib laiendatud tootjavastutuse põhimõte, mille kohaselt peab seadmete maaletooja/tootja tagama turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise, korduskasutamise või nende kõrvaldamise. Nõuete täitmine toimub Eesti tootjavastutusorganisatsioonide kaudu, keda on Eestis kolm: MTÜ EES-Ringlus, MTÜ Eesti Elektroonikaromu ning lampide osas Ekogaisma Eesti OÜ. 

Tootjavastuse osas leiab informatsiooni Keskkonnaministeeriumi kodulehelt (https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/tootjavastutus-ja-probleemtooted/elektri-ja-elektroonikaseadmed-ning).

Tänase päeva puhul käivitab EES-ringlus kampaania "Tulevik algas eile", mis keskendub sel aastal noortele vanuses 16-26 ja nende panusele tulevikku. „Noored on need, kes on keskkonnateadlikud ning suudavad protsesse mõjutada. E-jäätmed on kõige kiiremini kasvav jäätmeliik maailmas ja kümnendiga kasvab nende hulk 9 kg-ni inimese kohta aastas. Praegused noored saavad mõjutada, millises keskkonnas nemad ja nende lapsed tulevikus elama hakkavad,“ selgitas MTÜ EES-Ringluse juhatuse liige Margus Vetsa. Kampaania kohta: ringlus.info

 

 

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.