Sa oled siin

Eesti meteoroloogia värske aastaraamat: möödunud aasta oli Eesti kliimaajaloo kõige soojem ja purustas mitmed rekordid

Kolmapäev, 24. Märts 2021
Lumikellukesed
Eesti meteoroloogia värske aastaraamat: möödunud aasta oli Eesti kliimaajaloo kõige soojem ja purustas mitmed rekordid

Keskkonnaagentuur andis rahvusvahelise meteoroloogiapäeva puhul välja juba üheteistkümnenda aastaraamatu, mis annab ülevaate möödunud aasta meteoroloogilisest seirevõrgust ja tulemustest. Samuti kasutatud instrumentidest, muudatustest mõõtmismetoodikas ja paljust muust põnevast.

Eesti meteoroloogia aastaraamat annab ülevaate nii meteoroloogilise aasta (01.12.2019–30.11.2020) kui ka 2020. kalendriaasta kohta.

Milline oli aasta 2020?

Lõppenud aasta oli Eesti kliimaajaloo kõige soojem: päikesepaistet oli normist enam ja sademeid oli normi jagu. Eesti keskmine sajusumma oli 667 mm (norm 672 mm). Eesti keskmine õhutemperatuur oli 8,4 °C (norm 6,0 °C), seega on tegemist oli kõige soojema aastaga alates 1961. aastast. Eelmised rekordiliselt soojad aastad olid 2015 ja 2019. Eesti keskmisena oli päikesepaistelisi tunde 1995,3 (norm 1765,8 tundi).

„Olenemata sellest, kas vaatlusread on poole sajandi või enam kui sajandi pikkused, ei ole ilmajaamades varem nii sooja aastat esinenud. Näiteks oli kõige soojem möödunud aasta Vilsandil, kus aasta keskmine õhutemperatuur oli 9,6 °C (norm 7,1 °C),“ selgitab Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna asejuhataja Külli Loodla. Ta lisab, et peaaegu 150 aasta pikkuses vaatlusreas, milles küll esineb mõningaid andmelünki, on see kõige soojem.

Möödunud aasta veebruar oli eriliselt soe ja väga sajune. Tavapäratult soe ilm tõi mõnele rannikujaamale uued veebruari soojarekordid. Uued kuu soojarekordid said Loodla sõnul näiteks Kihnu, Ruhnu ja Sõrve. Hoolimata vaatlusrea pikkusest, kas 50 või 150 aastat, platseerus veebruar kõikides ilmajaamades esikolmikusse. „Veebruar oli kõikides ilmajaamades ka väga sajune, enamikes kohtades oli sademeid enam kui kaks korda kuu sajunormist rohkem. Mõnes ilmajaamas ei ole varem nii sajust veebruari esinenud,“ kinnitab ilmavaatluste osakonna asejuhataja.

Jahe mai ja soe juuni

Kui rääkida kevadest, siis maikuu teine dekaad oli tavapäratult jahe. Teise dekaadi algul sadas mitmel pool lund ja Kagu-Eestis mõõdeti 12. mai hommikul kuni 3 cm lumevaip, mis päeva jooksul ära sulas.

Juuni teine pool oli eriliselt soe. Kuu viimasel kolmandikul kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi mõnele ilmajaamale uue kuu soojarekordi, mõnel pool oli rekordi kordamine. Mitmel pool tõusis maksimaalne õhutemperatuur 2−7 järjestikusel päeval 27 °C-ni või kõrgemale.

November oli kõikjal väga soe. Seda vaatamata sellele, et kuu teisel poolel sadas siin-seal lund, mis kattis maapinna õhukese lumevaibaga. Tavapäratult kõrge õhutemperatuur tõi mitmele ilmajaamale uued novembri soojarekordid, uued soojarekordid mõõdeti 3. novembril. Kindlalt võib öelda, et tänavune november oli kogu Eesti kliimaloo kõige soojem – alates 1866. aastast, kui alustati vaatlusi Tartu Ülikooli meteoroloogiaobservatooriumis, pole kõrgemat näitu arvutatud.

Täpsemalt saab möödunud aasta ilmast lugeda Eesti meteoroloogia värskest aastaraamatust, mis on tänavu olemas nii kaardiloona kui ka pdf-formaadis.

Rahvusvahelist meteoroloogiapäeva tähistatakse 23. märtsil. Sel puhul korraldas Keskkonnaagentuur eile traditsioonilise konverentsi, mis sel aastal kandis nime „Ookean, meie kliima ja ilm“. Konverentsi ettekandeid saab näha siit. Lähipäevadel avaldab agentuur oma kanalites konverentsi ülekande, mida saavad kõik huvilised järele vaadata.

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.