Sa oled siin

Euroopa suurte kiskjate algatuse (LCIE) seisukoha avaldus

Neljapäev, 01. August 2019
Hunt

Seisukoha avalduse eesmärk on anda ülevaade LCIE (Large Carnivore Initiative for Europe) headest tavadest erinevaid suurkiskjate liigikaitselisi tegevusi puudutavate aspektide osas.

Julge käitumisega huntidega tegelemine

Taustinfo

Viimasel ajal on hundid hakanud end taas sisse seadma sellistes Euroopa piirkondades, kust nad on pikalt eemal olnud. Piirkondades, kuhu hundid tagasi tulevad, pole elanikud ega kohalikud võimud aga kindlad, millist käitumist võib hundi puhul pidada „normaalseks“ ning mis võib probleeme tekitada. Hundid on intelligentsed, nad kohanevad kiiresti ning olenevalt hundi iseloomust, olukorrast ja eelnevatest kogemustest võib nendelt oodata erisugust käitumist. Olukorrad, kus hundi käitumine tekitab inimestes hirmu, võib üldistavalt jagada kaheks: (1) olukorrad, kus hundi käitumine on tõepoolest erakordselt julge, ja (2) olukorrad, kus inimese arusaam hundi tavapärasest käitumisest on väär. Teist varianti esineb hoopis sagedamini kui esimest.

Inimeste teadmised selle kohta, millal võib hunt osutuda ohtlikuks ning millal peaks inimene sekkuma, põhinevad enamasti üksikutel lugudel ning isiklikul arvamusel. Sama kehtib erinevate võimalike sekkumisviiside tõhususe koha, näiteks püüd muuta hundi käitumist tema hirmutamise kaudu. Ametlikke teadusuuringuid on selles valdkonnas tehtud vähe, sest huntide käitumine ei kujuta tavaliselt inimeste turvalisusele ohtu. Ülejäänud harvasid juhtumeid pole väga üksikasjalikult fikseeritud, samuti puudub üheselt mõistetav terminoloogia huntide „julge“ või „ohtliku“ käitumise kohta.

Seetõttu kasutame üheselt mõistetava terminoloogia loomiseks olemasolevaid andmeid inimeste ja huntide kokkupuudetest, üldisi teadmisi huntide ökoloogiast ning sarnastest olukordadest teiste loomaliikidega (koiotid, dingod, karud), samuti loome esmase hinnangu selle kohta, millist käitumist võib pidada ohutuks ning milline käitumine on inimestele ohtlik ja vajab sekkumist (tabel 1). Kirjeldame, kuidas tuleks käituda julge käitumisega huntidega ning kuidas peaks koguma andmeid, mis võimaldaksid läbi viia edasisi analüüse ning langetada võimalikult sihipärasemaid ja tõenduspõhisemaid otsuseid. Viimaks võtame kokku uurimise peamised eesmärgid, et saada paremat arusaama sellest, kui tihti esineb Euroopa huntide hulgas julget käitumist ning kuidas tuleks tegutseda, et takistada hunte arendamast selliseid soovimatuid käitumismustreid.


Terminoloogia

Harjumine: protsess, mille käigus loom harjub korduvate nähtustega; harjumise tagajärjed pole olemuslikult ei positiivsed ega negatiivsed. Inimesega harjunud hundid on õppinud, et inimesed ei ole neile ohtlikud, ning harjuvad nende olemasoluga. Inimesega harjumine ei tekita probleeme siis, kui hundid taluvad inimesi, nende elukorraldust, sõidukeid ja tegevusi teataval distantsil ilma, et hakkaksid inimestest huvituma. Teatav harjumine on lausa eluliselt vajalik nendele metsloomadele, kes elavad samades Euroopa piirkondades, kus inimesedki. Harjumine on aga adaptiivne protsess ning liigne harjumine, kus hundid taluvad inimeste vahetut juuresolekut, võib osutuda problemaatiliseks.

Lähikohtumine: huntide ja inimeste kohtumine alla 30-meetrisel distantsil, kus hunt suudab inimest tuvastada (siia ei kuulu olukorrad, kus inimene on autos, jahiputkas, hobusel vms). Enamasti hakkab hunt lähikohtumise puhul otsekohe taganema. Sellised juhud, kus hunt talub inimese lähedust alla 30 meetri kaugusel põgenemata, võivad viidata liigsele harjumisele või positiivsele kinnistamisele. Kuigi 30 meetrit võib tunduda meelevaldse määratlusena, on uuringutest selgunud, et just sellise vahemaa pealt hakkab hunt inimesest taganema. Lisaks on see maksimaalne distants, millel saab rakendada hirmutavaid meetmeid, näiteks tulistada hunti kummikuulidega.

Positiivne kinnistamine: olukord, kus mingit käitumist juurutatakse positiivse stiimuli abil, näiteks toiduga, huvitava esemega või lihtsalt meeldiva kogemusega (nt mängimine). Toiduga kinnistamine on positiivse kinnistamise vorm, mille puhul loom hakkab seostama inimeste kohalolu või inimeste asustatud paika (nt matkarajad, koduhoovid) toiduga.

Negatiivne kinnistamine: olukord, kus loom hakkab mingit käitumist või olukorda seostama negatiivse kogemusega. Ta õpib, et mingit käitumist või olukorda peab vältima. Negatiivset kinnistamist võib rakendada erinevate heidutavate meetmetega, näiteks kummikuulide või rakettide tulistamine.

Julge hunt on selline hunt, kes pidevalt talub inimeste (äratuntavalt inimeste) lähedust alla 30 meetrisel distantsil või isegi läheneb inimestele sellise vahemaa pealt. Julget käitumist põhjustab liigne inimesega harjumine ning seda võib seostada või soosida positiivse kinnistamisega.

Julgeks peetakse selliseid hunte, keda nähakse tihti elumajade läheduses. Tuleb aga osata vahet teha, kas hunt läheneb inimestele ja talub nende olemasolu väikesel distantsil (hunt märkab inimest ja veendub, et inimene on ka teda märganud), või läheneb majale (kus inimest otseselt näha pole ning kus nad ei tea, et ka neid on nähtud). Viimasel juhul nimetatakse hunte majade suhtes sallivateks.


Hundid kultuurmaastikel

Enamikus Euroopa piirkondades elavad hundid paratamatult maastikel, kus domineerivad inimesed. Huntide elupaigad on sageli mitusada ruutkilomeetrit suured ning neid läbib suur hulk autoteesid või inimasulaid. Sellistel maastikel peavad loomad oskama kohaneda inimeste struktuuride, tegevuste ja kohaloluga. Enamik metsloomi väldib inimestega otsest kontakti, kuid neil pole võimalik vältida kõiki keskkonna osaks saanud inimtekkelisi struktuure. Euroopa huntide puhul on tavaline ja paratamatu, et nad satuvad vahel öösiti toitu otsides küladesse või nende lähedusse, või ekslevad aeg-ajalt päeval elumajade juures. Seni pole selline käitumine inimestele otsest ohtu kujutanud, sest juhtumid, kus hunt inimest ründab, on väga harvad.

Tänapäeva Euroopas kujundab huntide ohtlikku käitumist pigem liigne harjumine inimeste vahetu kohaloluga, seda eriti seoses positiivse kinnistamisega (nt toiduga kinnistamine). Suurema osa eelmise sajandi keskpaigast kuni tänaseni teadaolevate huntide rünnakute puhul Euroopas ja Põhja-Ameerikas oli tegemist liigse harjumisega. Seega on lisaks potentsiaalsele ohule, mida hundid inimestele kujutavad, oluline keskenduda ka huntide julge käitumise arengule ja huntide tolerantsusele inimeste vahetu lähedaloleku suhtes. Lisaks toidule võivad ka koerad hunte ligi meelitada. On kirjeldatud hulgaliselt olukordi, kus hundid tunduvad inimesele lähenevat, kuid nende tegelik sihtmärk on koer inimese kõrval, kusjuures inimest hunt ignoreerib.

Noored hundid on altimad lähenema ka ilma eelneva harjumiseta, sest nad on täiskasvanud huntidest uudishimulikumad ja naiivsemad. Kuna noored loomad on uute stiimulite suhtes vastuvõtlikumad, on liigne harjumine nende puhul tõenäolisem kui täiskasvanud loomade puhul. Seetõttu ongi enamik julge käitumisega hunte alles kutsikad või aastavanused. Maastikel, kus domineerivad inimesed, on seetõttu oht, et kutsikad harjuvad kas tahtlikult või kogemata inimeste vahetu lähedusega.

Kuigi sageli väidetakse, et hundid, kes elavad selliste kogukondade ligidal, kus ei peeta jahti, on inimestele ohtlikumad kui sellised hundid, kes elavad jahipiirkondades, puuduvad selle kohta teaduslikud tõendid. Julgus on teadupoolest loomade pärilik käitumismaneer ning jahipiirkonnas võivad julgemad loomad kergemini saagiks langeda. Järelikult võib ettevaatlikumate ja pelglikumate isendite ellujäämise võimalus olla suurem kui uudishimulikumate loomade puhul. Siiski tuleb märkida, et kuigi jahipiirkondadest eemal elavad loomad on vähem ettevaatlikud, ei muutu nad sellepärast kohe inimeste suhtes julgeks ja huvitatuks ega ole tingimata ohtlikumad. Enamik hunte ignoreerib inimesi, kui neid ei meelitata just positiivse stiimuliga.

Julge käitumisega huntidega tegelemine

Looma käitumist kujundab suur hulk asjaolusid, sealhulgas geneetika, eelnev kogemus, vanus, sugu, nälg ning vanemate või pesakonnakaaslaste eeskuju. Seetõttu on raske aru saada, millised asjaolud mõjutavad hundi käitumist konkreetses olukorras. Huntidega tegelemine peab seega põhinema üldistel põhimõtetel, mida on võimalik rakendada erinevates probleemsetes olukordades, mille korral sageli puudub täpsem arusaam individuaalsetest mõjuritest.

Ennetamine

Kuigi meil puudub täpne ülevaade tegelikust ohust, mis kaasneb huntide julge käitumisega, on Põhja-Ameerikast teada paar juhtumit, kus sellised hundid on inimesi vigastanud või tapnud. Sarnaseid olukordi on esinenud ka Austraalia dingode ja Põhja-Ameerika koiottide puhul. Võimalike ohtude ära hoidmiseks tuleb seega keskenduda julge käitumise ennetamisele. Huntidel ei tohi lasta liigselt inimesega harjuda ega neile teadmatusest positiivset stiimulit pakkuda. Huntide puhul peaks kehtima põhimõte neile mitte läheneda ega neid sööta. (Samamoodi kehtib karude puhul ütlus: „Karu toitmine on karu tapmine.“)

Dokumentatsioon

Iga julge või majade suhtes salliva hundiga seotud juhtumit tuleks dokumenteerida nii, et andmeid saaks hiljem kasutada üleeuroopalises analüüsis. Juhtumite dokumenteerimine võib aidata silma peal hoida iga hundi julge käitumisega seotud juhtumi tagajärgedel. Soovitame luua juhtumitoimiku iga kord, kui antakse teada huntide julgest käitumisest. Tänu sellele saaksime koguda piisavalt andmeid, et ennustada, kas hundi julge käitumine võib kujuneda ohtlikuks ning vajada sekkumist. Juhtumite kirjeldused peaksid sisaldama ainult otseselt allikalt saadud teavet, mida oleks võimalik kasutada hilisemates analüüsides. Spetsialistid peaksid tõendama ja analüüsima iga julgete huntidega seotud juhtumit, ning selliseid andmeid tuleb jagada eri piirkondade ja riikide vahel.

Sekkumine

Kui huntidel esineb julget käitumist või majadele lähenemist, võib võimalike peibutiste kohene ja lõplik eemaldamine teha sellisele käitumisele varakult lõpu. Kui peibutist ei ole võimalik tuvastada või kui peibutise eemaldamine ei muuda hundi käitumist, võib kasutada negatiivse kinnistamise saavutamiseks hirmutamist. Hirmutusmeetmete kasutamine tuleks dokumenteerida nii, et selle abil saaks hiljem analüüsida, millist tegevust saab konkreetsetes oludes efektiivseks pidada. Kui juhtumid aja jooksul ei vähene ning ka muud meetmed osutuvad ebatõhusaks, on viimane väljapääs hunt kõrvaldada (kinni püüda või enamasti pigem maha lasta). Sihtmärgiks võetud metslooma kinni püüdmine osutub enamasti keerulisemaks kui tema tapmine. Ametiüksuste sekkumise ulatus ja kiirus oleneb asutuse kogemustest, huntide populatsioonist, kohalike inimeste hirmust ja hoiakutest huntide vastu. Samuti peab sekkumine olema kooskõlas riikliku või rahvusvahelise looduskaitse piirangute ja loomade heaolu reguleerivate seadustega.

Informatsioon

Inimeste suhtumine huntidesse ning nende ellu jätmist või tapmist puudutavatesse meetmetesse on Euroopa riikides väga erinevad. Seega on tõenäoline, et neis riikides reageeritakse samade olukordade puhul erinevalt. Igal juhul on oluline õpetada inimesi algusest peale huntide käitumist hindama, ning selgitada, miks kasutatakse just konkreetsed meetmed. Samuti on oluline teha inimestele selgeks, millist käitumist võib huntidelt oodata, ning rõhutada, et huntide lähedalolek ei näita veel probleemset või ohtlikku käitumist, vaid pigem tõendab liigi kohanemisvõimet.


Uuringu prioriteedid:

• Koguda juhtumitoimikuid: sellega peaks tegelema kõik julge käitumisega huntidega kokku puutuvad asutused. Nende abil saab hiljem analüüsida, millistes oludes võib huntide käitumine muutuda rohkem või vähem ohtlikuks.
• Uurida põhjalikumalt geneetika, isikupära, vanuse või elu jooksul õpitu mõju metsikute huntide käitumise arengule ning püsimajäämisele.
• Analüüsida küttimise ja muude sekkumisvõtete mõju seoses sellega, kui palju mõjutab inimeste maastikukasutus huntide julge käitumise esinemissagedust ja tõenäosust.
• Analüüsida erinevate ennetavate meetmete tõhusust.

Nimetatud juhiseid uuendatakse kooskõlas meie teadmistega erinevate käitumisviiside põhjustest ja sekkumisviiside tõhususest.

Tabel 1. Hinnang huntide käitumisele ja riskile, mida see võib kujutada inimeste ohutusele (koos soovitustega).
 

Käitumine

Hinnang

Soovituslik tegevus

Hunt möödub öösel asulast lähedalt. Pole ohtlik. Pole tarvis sekkuda.
Hunt läheneb asulale või üksikutele majadele päeval. Pole ohtlik. Pole tarvis sekkuda.
Hunt ei jookse sõiduki või inimese eest kohe ära, vaid jääb vaatama. Pole ohtlik. Pole tarvis sekkuda.
Hunti nähakse mitu päeva järjest inimeste majadest vähem kui 30 m kaugusel (mitu sarnast juhtumit pikema aja jooksul). Nõuab tähelepanu.
Probleem võib olla liigses inimesega harjumises või positiivses kinnistamises.
Olukorra analüüsimine.
Tuleb otsida peibutisi ning need võimalusel eemaldada. Tasub kaaluda negatiivset kinnistamist.
Hunt lubab inimesed korduvalt endale lähemale kui 30 meetrit. Nõuab tähelepanu.
Viitab liigsele inimesega harjumisele. Probleemi põhjus võib olla positiivses kinnistamises.
Olukorra analüüsimine.
Tasub kaaluda negatiivset kinnistamist.
Hunt tuleb korduvalt inimesele lähemale kui 30 meetrit. Paistab inimestest huvituvat. Nõuab tähelepanu / olukord võib olla ohtlik.
Positiivne kinnistamine ja liigne inimesega harjumine võivad viia järjest julgema käitumiseni. Oht viga saada.
Tasub kaaluda negatiivset kinnistamist.
Kui negatiivne kinnistamine ei ole edukas või mõistlik, tuleb hunt kõrvaldada.
Hunt ründab ja vigastab inimest ilma teda provotseerimata. Ohtlik Kõrvaldamine


Euroopa suurkiskjaid puudutav algatus Large Carnivore Initiative for Europe on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) liigikaitsekomisjoni spetsialistirühm.

Veel uudiseid samal teemal

02.08.2019|Riigikantselei

Keskkonnaagentuur osaleb rahvusvahelise kliimaalase eriraporti kinnitamisel

2.-6. augustini toimub Genfis valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli ehk IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) 50. sessioon, kus arutatakse kliimamuutust ja maad käsitleva eriraporti sisu üle, et see siis kinnitada. Eestit esindab kohtumisel Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

09.07.2019|Keskkonnaagentuur

Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala pöördumine

 

Hea lugeja,

 

Minu tänane pöördumine on ajendatud veebruaris Sindis päästetud hundi ümber toimuvatest arvamusavaldustest ja seisukohavõttudest.

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.