Sa oled siin

Euroopa tarbib rohkem kui Maa pakkuda suudab

Reede, 08. Mai 2020
Euroopa tarbib rohkem kui Maa pakkuda suudab Photo by Guillaume de Germain on Unsplash
Euroopa tarbib rohkem kui Maa pakkuda suudab Photo by Guillaume de Germain on Unsplash

Kevadel 50 aastat tagasi sai alguse traditsioon tähistada Maa päeva, kui inimesed hakkasid protestima keskkonna saastamise vastu ja mõtlema sellele, kuidas keskkonna saastamist vähendada. Kuigi saastamine on käimasoleva sajandi jooksul vähenenud, elavad eurooplased ikkagi üle Maa võimete, selgus EEA uuringust ja parandamisruumi on palju.

Viimase aja keskkonna valdkonna uuringute tulemused ja keskkonnaülevaated kannavad üldises plaanis ühesugust murettekitavat sõnumit - keskkonna kaitses on vaja muutusi ja neid on vaja kiiresti.

Üks värskem seda sõnumit kandev ülevaade on Keskkonnaagentuuri partnerorganisatsiooni Euroopa keskkonnaameti (EEA) ja Šveitsi Keskkonnaameti koostöös valminud eurooplaste tarbimisharjumuste keskkonnajalajälje uurimise tulemuste raport.

Uuringust järeldub, et Euroopa riikide tarbimine praegusel kujul ei ole planeedi jaoks jätkusuutlik  ja inimtegevuse mõju tuleb Maa jätkusuutlikkuse tagamiseks teatud valdkondades kordades vähendada. 

Uuringu kohaselt ületab Euroopa jalajälg tarbimispiire kolmes kategoorias neljast: lämmastikutsükkel, fosforitsükkel ja maakasutuse muutus.  Normi piires püsib veel  magevee tarbimine. Kokkuvõttes tuleks Euroopa lämmastikukao jalajälge vähendada kolm korda, fosforikadu kaks korda ning inimtegevuse maakasutuse mõju ligi kaks korda.

Selles teadmiseks pole iseenesest midagi uut, samale tulemusele on jõudnud ka varasemad uuringud, näiteks möödunud aasta lõpus avaldatud põhjalik Euroopa keskkonnaseisundi ülevaade SOER 2020.

Euroopa tarbimise suhe Maa jaoks turvaliste piiridega

Erinevates Euroopa Liidu (EL) dokumentides nimetatakse läbivalt ühe Euroopa eesmärgina “elada hästi arvestades planeedi võimalustega” ning keskkonnajalajälje uuringus vaadatigi seda, milline on Euroopa Liidu osakaal planeedi jätkusuutliku kasutuse piiride järgimisel. 

Täpsemalt uuriti seda nelja Maa süsteemiprotsessi kontekstis: magevee tarbimine, lämmastikutsükkel, fosforitsükkel ja maakasutuse muutus. Baasina kasutati 2011. aastal mõõdetud andmeid. 

Kuna globaliseerunud maailmas sõltub Euroopa paljuski ka väljaspool asuvate riikide ressurssidest, tuli arvesse võtta riikide üldist jalajälge. Seega vaadati ka riikide tarbimise mõju väljaspool riigipiire, muuhulgas imporditavate kaupade osa.

Selgus, et Euroopa jalajälg ületab tarbimispiirid kolmes uuritud Maa süsteemiprotsesside kategoorias neljast: lämmastikutsükkel, fosforitsükkel ja maakasutuse muutus. Õnneks on Euroopas tervikuna magevee tarbimine piirnormi piires. See muidugi ei välista ületarbimist kohalikul tasandil näiteks Lõuna-Euroopa riikides. 

Probleemid lämmastiku, fosfori, maakasutuse ja magevee kasutamisega

Inimtegevusega muudetakse rohkem lämmastikdioksiidi reaktiivseteks lämmastikuvormideks kui ühegi loodusliku maapealse protsessiga: peamiselt väetistes kasutamiseks, aga ka põllukultuuride kasvatamise käigus ning fossiilkütuste ja biomassi põletamise kaudu. 

Reaktiivne lämmastik jõuab enamasti suures osas ka looduskeskkonda ning põhjustab vee-, mere- ja maismaa keskkonna eutrofeerumist - taimede ülemäärast kasvu ja lagunemist ümbritsevat loodust kahjustaval viisil. See võib põhjustada soovimatuid muutusi igas süsteemis.

Fosfor on piiratud fossiilne mineraal, mida kaevandatakse väetistes kasutamiseks. Fosfori sattumine kohalikesse vetesse toimub seetõttu pea täielikult väetiste kaudu. Selle üleküllus võib põhjustada mereelustiku surma ja mageveesüsteemide eutrofeerumist.

Maakasutuse muutust mõjutab peamiselt põllumajandus. Metsamaade põldudeks muutmine annab oma panuse kliimamuutusesse. Magevee inimkasutuseks tarbimine mõjutab aga bioloogilist mitmekesisust, ökoloogilist toimimist, süsiniku sidumist ja kliimat tervikuna ning avaldab seega potentsiaalselt mõju ka maapealsete ja veeökosüsteemide vastupidavusele.

Probleemide lahendamiseks on vaja uuendusi toidusüsteemis

Selge on see, et keskkonnaprobleemidega tegelemiseks on vaja muuta praeguseid tarbimis- ja tootmissüsteeme.

Toit, energia ja transport on peamised põhjused, miks inimkonna tarbimine ei ole praegu planeedi jaoks jätkusuutlik. Lämmastikutsüklit, fosforitsüklit, maakatte süsteemide muutusi ja magevee kasutust mõjutab eelkõige inimeste toidu tootmise süsteem.

Toidusüsteemi mõjutavad omakorda oluliselt ühiskonna tarbimisharjumused: toiduvalik ja toidu raiskamine. Mõnedel andmetel läheb ELis igal aastal raisku umbes 88 miljonit tonni toitu. 

Just seetõttu oodatakse Euroopa Liidult ka ühtset toidupoliitikat. Euroopa roheleppe visioon probleemi lahendamiseks on “talust toidulauale” jätkusuutliku toidu strateegia ühes kogu väärtusahelaga.

Meil on vaja vaadata toidusüsteemi terviklikumalt ning mitte keskenduda ainult kindla sektori või teemaga seotud poliitikatele. Selleks tuleb näha üldisi ühiskonna tarbimismustreid. Näiteks, süüakse Euroopas maailma keskmisest kaks korda rohkem liha ja seetõttu on liha tarbimise mõistlikule tasandile viimine samuti üks planeedi jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalikest lahendustest.

Uuringu täistekstiga on võimalik tutvuda siin:

https://www.eea.europa.eu/highlights/europes-environmental-footprints-exceed-several

 

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.