Sa oled siin

Kellel läheb roostikulindudest hästi?

Kolmapäev, 05. August 2020
Foto: Roohabekas (foto Valdo Jahilo)
Foto: Roohabekas (foto Valdo Jahilo)

20. juulist kuni augustikuu lõpuni on Keskkonnaagentuur seadnud üles Pulgoja rändelindude uurimispunkti, mille eesmärgiks on roostikuliikide rände uurimine ning arvukuse seire.

Kõige tavalisemateks külalisteks, keda võrkudest rõngastamiseks või siis statistika saamiseks registreeritakse, on erinevad roolinnud: kõrkja-roolind, tiigi-roolind, salu-lehelind, rootsiitsitaja,  põõsalinnud, lehelinnud ja roohabekad. Haruldasematest liikidest on seirejaamas rõnga jalga saanud padu-roolinnud. Neid on jaama 41-aastase ajaloo vältel rõngastatud 30 isendit. Tegemist on sellise linnuliigiga, kelle pesitsemine Eestis vajab veel tõestamist.

Eluslooduse osakonna spetsialist Jaak Tammekänd, kes on Pulgojal regulaarseid linnuvaatlusi teinud viimased 17 aastat, nimetab teise haruldusena ka väike-käosulast, keda ta on ise selle aja jooksul vaid kolmel korral rõngastanud. Põnevamatest liikidest on ta kätte saanud veel näiteks vöötkaku, soorätsu ja hüübi.

Aga millistel lindudel näib peale paarinädalast seireperioodi hästi minevat?

„Roohabeka number on päris hea. See, et oleme saanud väga palju eelmise aasta rõngastega vanu roohabekaid, näitab, et meie soojad talved on sellele liigile hästi mõjunud - nende suremus on olnud üsna väike. Tegemist on ühe vähese roostikes elava liigiga, kes talveks meilt kaugele ei liigu ja osad isegi talvituvad. Samas on roohabekal noorlindude arvukus suhteliselt kesine. Selles võib süüdistada pesitsusperioodil mais olnud külmaperioodi. “ võtab Jaak Tammekänd esmamulje kokku.  ,,Kui pikaajalist püügistatistikat vaadata, siis liigil läheb kenasti - arvukus on tõusutrendis. Teine liik, kelle läheb hästi, on kuldhänilane. Tema on selline kehvasti majandatud rannaniitude lembeline tegelane, kes jõudis Eestisse 90-ndatel ja on nüüdseks korralikult kanda kinnitanud.“

Lõplikke järeldusi on hooaja algul veel vara teha, kuid Tammekännu sõnul näib, et maikuu külm on jälje jätnud enamjaolt kõikide kaugrändurite pesitsusele.

Kui vaadata pikemaajalist statistikat, siis läheb hästi kaugränduritel, kes talvituvad Aasias. Seevastu Aafrikas, eriti Ida-Aafrikas, talvitujate arvukus on selgelt alla käimas. Probleeme tuleb otsida eelkõige sealsest maakasutuse intensiivistumisest kui ka klimaatilistest muutustest.

„Üheks selliseks liigiks on meie rahvuslind suitsupääsuke. Kunagi loendati siin roostikus üle 7000 isendi suuruseid ööbimiskogumeid. Viimasel kümnel aastal on hea, kui 600-700 suitsupääsukest siia roostikku ööbima tulevad. Teiseks kiirelt hääbuvaks liigiks on näiteks lambahänilane.“ mainib Tammekänd liike, keda aina harvem Pulgoja jaamas kohtab.

Kokku asub Pulgoja linnuseirejaamas kolm võrguliini 21 võrguga, mille kogupikkus on 252 meetrit. Võrgud püstitatakse igal aastal samadesse kohtadesse, et aastatega tekkivad vaatlusread oleksid võrreldavad. Võrke käiakse üle vaatamas tunnise intervalliga. Tööpäevad algavad suvel kella viiest ning kestvad 23-ni. Kindlaks määrtakse linnu liik, ta kantakse registrisse, kaalutakse, mõõdetakse ja hinnatakse tema rasvaprotsenti (mis näitab lindude rändevalmidust – mida rasvasem, seda kaugemale suudab ta rändelendu sooritada). Vastavalt linnu suurusele saab ta jalga märgistusrõnga.

Kui hooaeg läbi saab, kantakse andmed arvutisse. Esmalt liiguvad rõngastatud lindude andmed Matsalu rõngastuskeskusesse ja siis sealt edasi Keskkonnaagentuuri andmebaasidesse. Kuna järjepidevaid vaatlusi on tehtud juba üle 40 aasta, joonistuvad aasate lõikes välja erinevate liikide kohta kenad võrdlusread, mille põhjal saame anda liikide käekäigu kohta analüüsivaid hinnanguid.

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.