Sa oled siin

Keskkonnaagentuur: Eesti inimene kasutab aastas 213 vannitäit vett

Neljapäev, 01. Oktoober 2020
Keskkonnaagentuur: Eesti inimene kasutab aastas 213 vannitäit vett
Keskkonnaagentuur: Eesti inimene kasutab aastas 213 vannitäit vett

Keskkonnaagentuuris valminud 2019. aasta veekasutuse koondaruande järgi tarbiti Eestis olmevett 42 miljonit kuupmeetrit. See tähendab, et ühe elaniku olme tarbeks kulub 87 liitrit vett ööpäevas, mis teeb umbes 213 vannitäit vett aastas. Seda on ligi 40 % vähem, kui keskmisel Euroopa Liidu elanikul, kelle olmevajadusteks kulub aastas umbes 358 vannitäit. Olmeveena käsitletakse joogiks, toidutegemiseks ning teisteks olmevajadusteks kasutatavat vett.

Keskkonnaagentuuris on valminud 2019. aasta veekasutuse koondaruanne, millest leiab infot nii veevõtu, -kasutuse, -heite kui ka reostuskoormuse kohta. Selle põhjal selgub, et kogu Eesti veevõtt oli  2019. aastal 1 miljard m3, millest 67% moodustab elektrijaamade jahutusveevõtt.

Olenemata sellest, et veevõtt on pea 40% väiksem kui aastal 2018 (1,6 miljardit m3), on reostuskoormused siiski jäänud samale tasemele. Veevõtu vähenemine on tingitud oluliselt väiksemast elektrijaamade jahutusvee vajadusest 2019. aastal. Jahutusvesi hilisemat puhastamist ei vaja, kuna vee keemiline koostis ei muutu ja seega ei mõjuta antud asjaolu ka üldist reostuskoormust.

Lisaks jahutusveele võeti 2019. aastal 184 miljonit m3 kaevandus- ja karjäärivett, mis moodustab kogu veevõtust 18% ning 101 miljonit m3 pinnavett, mis moodustab veevõtust 10%. Põhjaveevõtt moodustas kogu veevõtust 5% (45 miljonit m3) ning merevee võtu osakaal jäi alla poole protsendi.

Jättes kõrvale jahutusvee kasutuse, siis kõige rohkem vett kasutati 2019. aastal tööstuse ja tootmise (51%) ning olme (37%) valdkonnas. Järgnesid energeetika (6%) valdkond ning põllumajanduses (4%) kasutatud vesi.

Puhastamist vajavat heitvett tekkis 2019. aastal 139,4 miljonit kuupmeetrit. Sellest ca 74% ehk 103 miljonit kuupmeetrit puhastatakse III astme reoveepuhastites, mis hõlmavad endas ka fosfori ja lämmastiku ärastust. Sellist tüüpi puhastus on tänapäevase reoveekäitluse üks peamisi eesmärke. Kõige laialdasemalt on III astme puhastid kasutusel Lääne-Viru maakonnas, kus puhastamist vajavast reoveest lausa 95% puhastatakse bioloogilis-keemiliselt III astme puhastites. Üle 90% reoveest puhastatakse III astme puhastites ka Järva ning Tartu maakonnas. 

Pikaajalisi muutusi veevõtu, veekasutuse ning reostuskoormuste kohta saab huvi korral uurida Keskkonnaagentuuri kodulehelt keskkonnanäitajate vee teemaplokist.

Veekasutuse 2019. aasta koondaruanne on leitav Keskkonnaagentuuri kodulehelt: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/veekasutuseaastaaruanded

Pinn ja põhjaveevõtt

Biogeenid, mis keskkonda juhitud

Lisainfo:

Kristiina Ojamäe

Keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna juhtivspetsialist

Tel: 5561 1710, e-post: Kristiina.ojamae@envir.ee

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.