Sa oled siin

Keskkonnaagentuur: Põhjavee seisund ei ole Eestis paranenud

Neljapäev, 19. November 2020
Sildipilv vee kohta
Keskkonnaagentuur: Põhjavee seisund ei ole Eestis paranenud

Eestis on põhjavee majandamiseks ja kaitseks moodustatud 31 põhjaveekogumit, mille seisundit  hinnatakse iga 6 aasta tagant. Eesmärk on saavutada kõikide põhjaveekogumite hea keemiline ja koguseline seisund.

Uusima 2020 aasta põhjavee seisundi hinnangu kohaselt on 74% kogumitest hinnatud heasse seisundisse, kuigi 32% neist on ohustatud (joonis 1). Enim probleeme esineb põhjaveega erinevates sügavuskihtides just Kirde-Eesti piirkonnas (joonis 2).

PõhjavesiJoonis 1. Heas, ohustatus ja halvas koondseisundis olevate põhjaveekogumite jaotus.

Põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodika kohaselt läbitakse nii keemilise kui koguselise seisundi hindamiseks erinevad testid, mille põhjal selgub iga põhjaveekogumi koondseisund. Keemilise seisundi testide puhul jälgitakse näiteks, et üldise keemilise koostise näitajaid ei oleks üle kehtestatud piirväärtuste või et põhjavesi ei muudaks halvaks mõne põhjaveetoitelise jõe või järve vee seisundit. Koguselise seisundi testide puhul jälgitakse, et põhjaveekogumi alale jäävates kaevudes oleks veevõtt ja põhjaveetoitumine tasakaalus ning mereäärsetes piirkondades ei tekiks liigsest veevõtust soolase merevee sissevoolu põhjaveekihti. Põhjaveekogum hinnatakse ohustatuks, kui esineb saasteainetele kehtestatud läviväärtuste ületusi või nende sisalduste kasvusuundumusi. Koondseisundi määramisel kehtib põhimõte, et kui põhjaveekogumi keemiline või koguseline seisund on halb, siis loetakse ka koondseisund halvaks.

Vesi

 

Joonis 2. Eestis on halvas seisundis (kaardil punasega) 8 põhjaveekogumit (kogumid nr 2, 6, 7, 11, 15, 24, 27 ja 31). Tähele tuleb panna, et kuna põhjaveekogumid asetsevad üksteise peal, siis on kaardil rõhutatud just neid kogumeid, mis on halvas seisundis. See ei tähenda ilmtingimata, et antud piirkonnas ei oleks mõnda teist muul sügavusel paiknevat heas seisundis kogumit.

Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest on Eestis üldiselt rikkalikud veevarud, sest sademete hulk ületab siin aurumise osakaalu. Seetõttu pole meil enamikes piirkondades ka põhjaveevarudega probleeme.  Erandiks on vaid Kirde-Eesti piirkond, kus Ordiviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum on halvas koguselises seisundis, sest selle põhjaveetase on ulatusliku põlevkivi kaevandusvee väljapumpamise tõttu alandatud. Antud kogumi looduslik ressurss on neli korda väiksem, kui sealt võetav põhjavee kogus. Tulemus on aga oodatav ja püsib seniks kuni põlevkivi kaevandamine jätkub. Teiseks erandiks on maapinnalähedane Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum, kus veehaaretest võetav suur vee kogus alandab põhjaveest sõltuvaid piirkonna Martiska ja Kuradijärvede veetasemeid. Teistes Eesti piirkondades on põhjaveekogumite koguseline seisund hea.

Keemilise seisundi poolest on Eestis põhjaveekogumid ohustatud või halvas seisundis väga mitmete erinevate põhjuste tõttu (joonis 3). Ida-Virumaal Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekogumites on probleemiks ülenormilised 1-aluselised fenoolid, sulfaadid, ammoonium ja keemiline hapnikutarve (PHT). Lokaalselt tekitavad probleeme ka naftasaadused, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH-id), benseen ja pestitsiidid. Ammooniumi ja PHT puhul ei ole selge, kui palju on nende sisalduse tõus tingitud inimmõjust. Seetõttu vajab antud kvaliteedinäitajate esinemine põhjavees täpsemaid uuringuid ja põhjaveekogumid on nende näitajate osas hinnatud pigem ohustatuks, mitte halvaks. Lisaks on Sõtke ja Pühajõgi Kirde-Eestis baariumi ja toitainete tõttu halvemas kui heas seisundis, mis võib olla põhjustatud põhjavee mõjust ja vajab tulevikus välja selgitamist.

Soola

Joonis 3. Sõnapilv põhjavee ohustatuse ja halva seisundi põhjuste kohta. Keemilistest elementidest on suurimad halva või ohustatud seisundi põhjustajad soolase vee sissetungi oht, NH4 iooni sisaldus ja PHT näitajad.

Üheks põhjavee halva või ohustatud keemilise seisundi põhjustajaks on ka kloriid- või sulfaatiooni sisalduse kasvutrendide esinemine. See võib olla tihti tingitud soolase vee sissetungist põhjaveekogumisse. Kloriidi kasvutrend võib tuleneda nii sügavamate soolasemate kihtide segunemisest või merevee sissetungist, sulfaadi kasvutrend aga põlevkivitööstuse mõjudest. Halba seisundisse hinnati Kirde-Eestis paiknev sügaval asuv Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum, mille kaevudes täheldati kloriidiooni sisalduse kasvutrende, ülejäänud kogumid, mis on soolase vee sissetungi ohuga, on hinnatud ohustatud seisundisse.

Lääne-Eestis Matsalu piirkonnas on põhjavee halva seisundi põhjuseks keemilise hapnikutarbe normist kõrgem näitaja, mis viitab orgaanilise aine sisaldusele põhjavees. Antud probleemi joogivee kvaliteedi puhul on Raplas välja toonud ka kohalik vee-ettevõte. Samuti on halba seisundisse hinnatud Prangli saar, kus põhjavees esineb nii kõrge PHT kui pH. Kagu-Eesti piirkonna Kesk-Devoni põhjavees esines taimekaitsevahendite jääke Tõrva, Võru valla ning Põlva linna seirekaevudes. Põhjaveest üle Eesti leitakse enim herbitsiidi laguprodukti kloridasoon-desfenüül, mis on põhjavees visalt püsinud tõenäoliselt eelmise sajandi viimastel aastakümnetel toimunud intensiivsest suhkrupeedi pritsimisest saati. Teise herbitsiidina leitakse põhjaveest glüfosaati, mis on Eestis põllumajanduses hetkel enim kasutusel olev pestitsiid.

Kesk-Eestis on põhjavee seisund mõjutatud nitraatide sisaldusest. Pandivere piirkonnas on viimase põhjavee seisundi hinnangul seirekaevudes nitraatide sisalduse kasvusuundumus. See võib olla ka piirkonna põhjaveetoiteliste jõgede suurema lämmastiku sisalduse põhjus. Kesk-Eesti intensiivse põllumajandusega piirkonda jääb nitraaditundlik ala (NTA), mille piires võetakse rohkematest seirejaamadest ja tihedamini analüüse kui tavalise põhjavee seire raames. NTA põhjavee kohta tehakse kokkuvõtteid iga nelja aasta tagant. Viimane kokkuvõte näitas, et Pandivere piirkonnas on pooltes seirekaevudes nitraadi keskmine ja maksimaalne sisaldus kasvanud (joonis 4). Antud piirkonna põhjaveest on leitud ka rohkem põhjavee piirväätust ületavaid taimekaitsevahendite jääke. Kuna põhjaveekogumite seisundi hindamise ja nitraadidirektiivi kohase põhjavee seire tulemuste analüüsil kasutatakse erinevaid metoodikaid, siis käsitleb NTA analüüs piirkonna põhjavees nitraatide sisaldust olulisemana kui põhjaveekogumite seire.

Trendid

Joonis 4. Pandivere kõrgustikust kuni Põltsamaa piirkonnani moodustatud nitraaditundlikul alal jälgitakse nitraatide muutuseid põhjalikumalt. Viimase nitraadi direktiivi kohase uuringu kohaselt esineb põhjapoolses Pandivere piirkonnas suurem nitraatide kasvutrend, lõunapoolses Adavere-Põltsamaa piirkonnas on täheldatav nitraatide langustrend.

Enamikes Eesti piirkondades ja põhjaveekogumites on põhjavee seisund siiski hea ja võrreldes teiste Euroopa riikidega on meie olukord keskmisest parem. Kuigi probleeme põhjaveega on erisuguseid, siis mitmed neist vajavad tõe väljaselgitamiseks veel detailsemat seiramist ja põhjalikumat analüüsimist. Töö on aluseks meetmete planeerimiseks, et saavutada tulevikus kõigi põhjaveekogumite hea seisund. Põhjavee seisundi hinnangu töö teostajaks oli Eesti Geoloogiateenistus ning rahastajaks Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Mis seisundis on sinu kodukoha põhjavesi? Vaata täpsemalt Keskkonnaagentuuri interaktiivsest kaardiloost. Põhjaveekogumite seisundi uurimustöö on leitav Keskkonnaagentuuri veebilehelt.

Lisainfo:

Kristiina Olesk

Keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna peaspetsialist

e-post: kristiina.olesk@envir.ee

 

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.