Sa oled siin

Kikepera looduskaitseala loomine on metsise kaitse edulugu

Kolmapäev, 17. Veebruar 2021
Eesti kontuur
Kikepera looduskaitseala loomine on metsise kaitse edulugu

Keskkonnaagentuur võttis kokku metsise mängude seire 2020. aasta tulemused. Avalik aruanne on kättesaadav andmebaasi KESE (https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=21475249&monitoringWorkUid=19180313) kaudu. Järgnevalt tutvustame 2020. seireaasta põhilisi tulemusi.

Nagu 2019. aasta kevad, nii osutus ka 2020. aasta kevad perioodi 2009-2020 vaatlusreas üsna erandlikuks. Seda tingis eelkõige aprillile eelnenud erakordselt soe ja lumeta talv. Oletatavasti tingis just soe talv asjaolu, et metsised alustasid mänguga juba enne aprilli algust ja seetõttu oli seireperioodi ajaks mäng valdavas osas väga passiivseks jäänud. Samuti täheldasid paljud vaatlejad asjaolu, et mängualadel esines tavatult vähe mängule viitavaid ekskremente. Seda aasta eripära tuleb kahtlemata arvestada, kui teha järeldusi tühjade mängude asustatuse kohta, mille puhul tehti vaid päevaseid vaatlusi. 2020. kevadhooajal sooritati valitud mängudes (kokku 170 teadaolevat ja potentsiaalset mänguala) kokku 325 vaatluskorda, koguajaga 898 tundi. Nende seas oli hommikusi loendusi kokku 188 vaatluskorda (510 tundi), õhtuseid loendusi 60 vaatluskorda (189 tundi) ning päevaseid kontrolle 77 vaatluskorda (199 tundi). Loendustel osales kokku 64 vaatlejat. Kanade mängus käimise keskne aeg (50% kõigist vaatlustest) jäi 2020 kevadhooajal vahemikku 20.04 – 25.04.

2020. aasta kevadel sooritati mängivate metsisekukkede kordusloendused kokku 132 metsise mängus, milles leiti võrreldes eelmise seirekorraga olevat arvukus vähenenud 58 mängus, kasvanud 29 mängus ning püsinud stabiilsena 45 mängus. Neis, valdavalt 2015. aastal viimati loetud mängudes osutus metsisekukkede kogubilanss negatiivseks (-58 isaslindu).

Kordusseire tulemused võtab kokku allolev kaart, kus vähenenud arvukusega mängud on esitatud punase värviga, stabiilse arvukusega mängud sinise värviga ning tõusnud arvukusega mängud rohelise värviga. Hall värv esitab mängukohti, kus mängu toimumist ei registreeritud ning võrreldes eelnenuga puudus ka muutus mängu suuruses.

Metsiste seire kaart

Joonis 1. 2020. aasta kevadel korduvalt seiratud metsise mängud. Vähenenud arvukusega mängud on esitatud punase värviga, stabiilse arvukusega mängud sinise värviga ning tõusnud arvukusega mängud rohelise värviga. Hall värv esitab mängukohti, kus mängu toimumist ei registreeritud ning võrreldes eelnenuga puudus ka muutus mängu suuruses (00).

Kaitserežiimi korrastamise läbi sündinud Kikepera looduskaitseala tuleb esile tõsta kui metsise kaitse edulugu. 2020 kevadel korrati metsise mängude seiret kõigis teadaolevates Kikepera looduskaitseala mängudes, sh osaliselt Soomaa rahvusparki jäävas Pöörikaasiku mängukohas. Võrreldes eelmise inventuuriga (2015–2017) on arvukus mõnevõrra kasvanud (70-78♂♂ → 75-82♂♂). Võrreldes aastail 2010–2011 läbi viidud inventuuriga on arvukus paranenud märgatavalt (48-49♂♂ → 75-82♂♂).

Kuigi Kikepera looduskaitseala kehtestati praegusel kujul 17.04.2017[1], ulatub sealsete metsise mängupaikade kaitse ajalugu oluliselt kaugemasse aega. Praeguse Kikepera looduskaitseala mängude keskosad olid hoitud juba Eesti NSV ajal, mil Kilingi-Nõmme Näidismatsamajandi peametsaülem ja metskondade metsaülemad seisid selle eest, et piirkonna mängupaigad ei satuks majandamisse[2]. Seda, et praegune Kikepera looduskaitseala hõlmav piirkond on Eesti mõistes oluline metsise kaitseala, teadvustati ka taasiseseisvunud Eestis. Eesti tuntuima metsiseuurija Ene Vihi poolt koordineeritud metsise mänguasurkondade inventeerimise käigus (1997) ilmnes, et toonase Kanaküla, Kilingi, Massi, Põlendmaa ja Välinõmme metskonna territooriumil asub piirkond, mis on sobiv metsise liigi looduskaitseala moodustamiseks[3]. Terviklikuks kaitsealaks liideti piirkonna metsise püsielupaigad ja ümbritsev hoiuala Natura linnuala moodustamise järel 2004. aastal.

Praegune Kikepera looduskaitseala moodustati olemasoleva kaitsekorra korrastamise teel – valdavalt aastal 2005 kehtestatud metsise püsielupaikade baasil. Kuigi kaitse-eeskirjaga on piiranguvööndis (46% kaitseala territooriumist) uuendusraied lubatud, siis tegelikkuses ei ole tervel Kikepera linnualal viimase 15 aasta jooksul võrreldes ümbritseva majandusmetsaga lageraiet sisuliselt tehtud. Kui kaitsealal on vahemikus 2007-2020 tehtud uuendusraieid 0,23% pindalast, siis kaitseala ümbritsevas 1 km laiuses puhvertsoonis on samal perioodil lageraieid tehtud 23% pindalast. Samuti on suudetud hoiduda metsaparandussüsteemide taastamisest, mis mõnes Eesti piirkonnas on toonud kaasa metsise asurkonna järsu hääbumise. Häiringute minimeerine võib olla Kikepera metsise asurkonna elujõulisuse säilimise üheks põhjuseks.

Kikepera looduskaitseala piir

Joonis 2. Kikepera looduskaitseala välispiir (roheline) ning lageraied 2007-2020 (punased).

Nagu Kikepera looduskaitseala puhul, nii on tegelikult kõigis Pärnumaa metsise leiukohtades kaitseala valitseja suutnud vältida olemasolevate metsakuivendussüsteemide rekonstrueerimist, mis koos läbimõeldud kaitsekorra uuendamisega on andnud soovitud tulemuse metsise soodsa seisundi tagamisel kohalikul tasandil. Kikepera looduskaitseala loomise praktika arvestamine terve Eesti metsise elupaikade kaitsel võiks olla tulemuslik ka kogu Eesti mastaabis.

Lisaks Kikepera looduskaitseala mängudele viidi 2020. aasta kevadel lõpuni metsise mängude seire Lahemaa rahvuspargis ja osaliselt ka Kõrvemaa maastikukaitsealal. Aastatel 2019–2020 korrati metsise mängude loendus kõigis teadaolevates Lahemaa rahvuspargi metsise mängudes. Tuleb tõdeda, et võrreldes eelmise seirekorraga (2014–2015) on metsise arvukus langenud (52-80♂♂ → 42-62♂♂). Seega, Lahemaa rahvuspargi mänguasurkonna seisund on murettekitav.

Ka Lõuna-Kõrvemaa metsiseasurkonna seisund ei anna põhjust rõõmustamiseks. Kakerdaja rabast kuni Tallinn-Tartu maanteeni jäävas Vahe-Eesti maastikupiirkonnas (mida võib nimetada ka Lõuna-Kõrvemaaks) elutseva metsise asurkonna arvukus on samuti jõudsalt vähenemas. Võrreldes aastatel 2009–2012 läbi viidud inventuuriga on metsise arvukus langenud ligi kolmandiku võrra (74♂♂ → 51-62♂♂). Ka võrreldes eelnenud inventuuriga (2014–2016) on arvukus langenud märgatavalt (58-70♂♂ → 51-62♂♂). Seega, Lõuna-Kõrvemaa mänguasurkonna seisund on äärmiselt murettekitav.

Kui Kikepera looduskaitseala võib lugeda metsise kaitse edulooks, siis Kõrvemaa maastikukaitseala juures võib välja tuua mitmeid vajakuid kaitsekorra ajakohastamises. Neist peamine on mitmete oluliste metsise mängualade (õigupoolest enamus kõige olulisematest mängudest: Kõrvemaa, Kõrvemaa 5, Kõrvemaa 6, Kihmjärve 2, Kõrvemaa 2, Rihma) jätmine vahetult kaitseala piiri taha, kaitsealaga piirnevatesse püsielupaikadesse. Püsielupaikade kaitsekord piiranguvööndi osas ei taga aga elupaikade kvaliteedi säilimist.



1. https://www.riigiteataja.ee/akt/121042017003

2. Leivits, A. Suulised mälestused Marana-Kikepera mängupaikade ajaloo kohta.

3. Viht, E. 1997. Metsise asurkonna seisund ja liigi säilitamiseks vajalik elupaikade kaitse Pärnumaal. Käsikiri.

 

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.