Sa oled siin

Kuum ja kuiv suvi suurendab veevõttu, kuid vähendab reostuskoormust

Kolmapäev, 12. Juuni 2019
Kuum ja kuiv suvi suurendab veevõttu, kuid vähendab reostuskoormust
Kuum ja kuiv suvi suurendab veevõttu, kuid vähendab reostuskoormust

Keskkonnaagentuur on koondanud 2018. aasta veekasutuse aruandluse andmed veevõtu, veekasutuse, veeheite ja reostuskoormuse kohta.

Kõrvutades eelnevat kahte aastat, on näha, et ilmal on oluline roll veekasutuse mõjutajana. 2018. aastal on võrreldes 2017. aastaga suurenenud (arvestamata elektrijaamade veevõttu) nii veevõtt kui veekasutus. 2018. aastal oli põhjaveevõtt 46,6 miljonit kuupmeetrit, mis on 4% rohkem kui 2017. aastal. Pinnaveevõtt suurenes 2018. aastal 2% võrra, kasvades 85 miljoni kuupmeetrini. Seega võeti 2018. aastal Eestis mahult kokku umbes 11 Pühajärve suuruse veekogu jagu põhja- ja pinnavett.

Veekasutus on suurenenud 2% ehk 76 miljonile kuupmeetrile. Veetarbimise tõus on tõenäoliselt tingitud sellest, et 2018. aastal oli Eesti keskmine õhutemperatuur (7,1 °C) oluliselt kõrgem kui 2017. aastal (6,5 °C). Riigi Ilmateenistuse meteoroloogia aastaraamatute andmetel oli suvi 2018. aastal kuum ja kuiv, olles 2017. aasta keskmisest 2,6 kraadi võrra kõrgem. Sademeid oli 2018. aastal kõigest 508 mm, kusjuures viimase 10 aasta keskmine on 666 mm. Taolised tingimused põhjustavad nii suurema olmevee kui ka põllumajanduses ning tootmises kuluva vee võtu ja kasutamise.

Varasemalt mainitud veevõtu kogustest on välja jäetud Eesti suurimad pinnavee tarbijad - Enefit Energiatootmise aktsiaseltsi elektrijaamad -, kes kasutavad vett tootmisprotsessis tekkiva kondensaadi jahutamiseks. Võrreldes 2017. aastaga langes nende veevõtt 2018. aastal ca 10% võrra ehk 1306,6 miljonile kuupmeetrile, sest CO2 kvoodi hinna tõusu tõttu elektritoodang vähenes.

Lisaks selgub veekasutuse aastaaruannetest, et veekogudesse juhitava heitvee hulk on vähenenud. 2018. aastal oli heitvee hulk 319 miljonit kuupmeetrit ehk 16% väiksem kui 2017. aastal. Veeheite vähenemine on samuti tingitud väiksemast sademete hulgast: kuivematel aastatel peab kaevandustest ja karjääridest oluliselt vähem vett välja pumpama, seetõttu on ka veeheide väiksem.

Lisaks tingib heitvee hulga vähenemise asjaolu, et üldiselt ei ole vee-ettevõtetel kanalisatsioonisüsteem kogu trassi ulatuses lahkvoolne, see tähendab, et reovesi ja vihmavesi ei voola alati eraldi torustikus ning seetõttu satub reovee hulka ka sademevett. Vihmavaesel aastal (nagu 2018) satub vihmavett kanalisatsioonisüsteemi vähem ja suurema sademete hulgaga aastatel (nagu 2016 ja 2017) rohkem.

Positiivse trendina saab välja tuua, et ka heitveega keskkonda juhitud saasteainete kogused on suuresti tänu heitveetaristusse tehtud investeeringutele vähenenud. Oma rolli mängib siin ka sademetevaene aasta, mistõttu satub vähem biogeene kanalisatsioonisüsteemidesse. 2018. aastal on langus toimunud nii bioloogilise hapnikutarbe, heljumi, üldfosfori kui ka üldlämmastiku kogustes.

Kuum ja kuiv suvi suurendab veevõttu, kuid vähendab reostuskoormust

Katrina Lang,

andmehaldusosakonna peaspetsialist

e-post: katrina.lang@envir.ee

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.