Sa oled siin

Milliseid üleujutusi võib kevad ja lume sulamine sel aastal kaasa tuua?

Reede, 26. Märts 2021
Jääummistus Pirital
Jääummistus Pirital

Kevadine suurvesi on veetaseme kõrgseis, mille põhjustavad suured lumeveevarud, pikalt kestnud sulailmadeta talv ja hiline vihmaga kaasnev lume sulamine. Kuna tänavune talv on olnud pikk ja lumerohke, kas see tähendab, et meid ootavad kevade saabumisega ees suured üleujutused?

Keskkonnaagentuuri hüdroloogia osakonna juhataja Jana Põldnurga sõnul oli enamikel jõgedel veebruarikuisest sulast tingituna veetaseme tipp veebruari viimastel, märtsi esimestel päevadel. Suur osa lund sulas ära, kuid vahepealsete miinuskraadidega tuli lund ja jääd veidi juurde. Seejärel pööras ilm jälle sulale ning märtsi keskpaik tõi taaskord enamikel jõgedel veetaseme tõusu, mis üksikute eranditega ei küündinud paraku nii kõrgele kui veebruari lõpus. Tüüpiline veetaseme käik on tänavuse suurvee ajal näiteks Oore jaamas Pärnu jõel.

Jääummistus ja kõrgveekuud

„Seetõttu võime öelda, et tänavune kevadine suurvesi on ära olnud ja ulatuslikke üleujutusi seekord ei kaasnenud,“ kinnitab Põldnurk. Märkimist väärivad aga Korela jaam Piusa jõel ja Kloostrimetsa jaam Pirita jõel, kus veebruari viimastel päevadel ületas veetase pikaajalist veebruarikuu maksimumi. Kloostrimetsas põhjustas järsu veetaseme tõusu jää minek ja sellest allavoolu tekkinud jääummistus. Ummistus paisutas veetaseme 232 cm peale, mis pärast jää vabaks pääsemist langes ühe tunni jooksul 155 cm peale. Need jäid ka tänavuse suurvee ainsateks rekorditeks.

Keskkonnaagentuuri lumekaart näitab Kagu-Eestis jätkuvalt üsnagi korralikku lumikatet ja selles kandis võib jõgedel veel oodata veetaseme tõusu, kuid Põldnurk ei usu, et uusi rekordeid sünnib.

„Tänavust suurvett võib pidada üsna sarnaseks 2019. aastaga. Eristuvad vaid Narva jõgi ja Emajõgi, mis erinevalt väikestest jõgedest on suure valgalaga ja reageerivad palju aeglasemalt,“ kinnitab Põldnurk lisades, et Emajõe suudmes olevates jaamades (Rannu-Jõesuu, Praaga) on praegu näha ühtlane veetaseme tõus, kuid seda ei saa pidada dramaatiliseks.

Kuigi praegu on paljudes jaamades veetase üle märtsikuu pikaajalise keskmise, ei tähenda see väga kõrget veetaset. Pikaajaliselt on kõrgveekuu olnud hoopis aprill ja märtsikuu pikaajaline keskmine veetase pole väga kõrge.

„Viimastel aastatel on see muutunud, eriti selgelt on see näha viimasel kolmel aastal, et kevadine suurvesi on nihkunud varasemaks ja kõrgeima veetasemega kuuks on saanud märts või isegi veebruar,“ selgitab Põldnurk. Sealjuures on suurvee tipud kõvasti madalamaks jäänud võrreldes eelmise sajandi esimesel poolel registreeritud tippudega.

Eesti suurima veereservuaari, Peipsi järve veetase on küll vaikses tõusus, kuid püsib alla märtsikuu pikaajalise keskmise.

Tudulinna

Suuri üleujutusi ei tule

Peamised paigad, kus tekivad kevadisest suurveest tingitud üleujutused, on Soomaa oma jõgedega ning Emajõgi (Tartu ja sealsed lammialad, sh Ihaste, Kärevere piirkond, Pedja jõe suudmeala ja Emajõe Suursoo). Halliste jõel Riisa hüdromeetriajaamas on praeguseks veetase langenud märtsikuu pikaajalise keskmise lähedale ja võib arvata, et Soomaa viies aastaaeg hakkab selleks kevadeks läbi saama. Kasari jõel on iga aasta üsna ulatuslikud alad suurvee ajal veega kaetud, kuid selles kandis pole palju inimesi, kelle elu suurvesi oluliselt häiriks, lisab hüdroloogia osakonna juhataja.

Jana Põldnurk kinnitab, et Tartu kandis sel aastal lumes sulamisega suurt üleujutust oodata ei ole - ei midagi enamat kui paaril viimasel aastal.

Viimati ületas Emajõgi Tartus kriitilise taseme (254 sentimeetrit üle graafiku nulli) 2010. ja 2011. aastal, kui olid erakordselt pikad ja lumerohked talved. Sel ajal oli näiteks Tartu vangla veevangis. Kuna Emajõgi on niigi veerohke ja väga suure valgalaga, ei suuda hooajalised lokaalsed tugevad sajud jõe veetaset ootamatult ja märkimisväärselt kergitada, seetõttu on üleujutused Tartu piirkonnas peamiselt seotud kevadel lume sulamisega.

Jana Põldnurk toob Emajõega seoses veel välja põneva fakti. Nimelt Emajõe Võrtsjärve-poolses osas toimub kevadise suurveega tagasivooluna huvitav nähtus. Teadaolevalt on Emajõgi väga väikse languga jõgi ja kui Põltsamaa ning Pedja jõgedest voolab rohkem vett peale kui Emajõgi suudab allavoolu lasta ehk siis hakkab Rannu-Jõesuus Emajõgi tagurpidi voolama.

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.