Sa oled siin

Põldtsiitsitaja ei talu traditsioonilist jahti

Neljapäev, 23. Mai 2019
Põldtsiitsitaja, fotod © Simonas Minkevicius
Põldtsiitsitaja, fotod © Simonas Minkevicius

Ligikaudu 25 grammi kaaluv põldtsiitsitaja on olnud prantsuse gurmaanidele hinnatud toit. Samas on liik tänaseks ohustatud ja tema küttimine on illegaalne. Euroopa Komisjon andis aastaid tagasi Prantsusmaale korralduse lõpetada jaht sellele liigile ning illegaalse küttimise tõttu anti  Prantsusmaa 2016. aasta detsembris koguni Euroopa Kohtusse - Prantsusmaa ei täitnud Linnudirektiivi nõudeid ja pidi seetõttu maksma trahvi üle kümne miljoni euro.

Rahvusvaheline teadlasterühm, mida koordineeris Pariisi Loodusmuuseumi professor Frédéric Jiguet, avaldas äsja tippajakirjas Science Advances uuringu põldtsiitsitaja rände ja demograafia kohta, kus analüüsiti traditsioonilise linnujahi mõju sellele liigile. Eestist osalesid uuringus Jaanust Elts ja Riho Marja (Eesti Ornitoloogiaühing, Keskkonnaagentuur).

Prantsusmaa keskkonnaministeerium palus teadlastel 2012. aastal läbi viia teadusliku uuringu, et määrata kindlaks sügisel Prantsusmaalt läbirändavate põldtsiitsitajate hulk, päritolu ja hinnata vastavate asurkondade seisundit. Töö teostamiseks kutsus  prof. F. Jiguet kokku rahvusvahelise teadlaste töörühma. Töörühma liikmed püüdsid, märgistasid ja jälgisid põldtsiitsitajaid nelja aasta jooksul erinevates Euroopa riikides (sh Eestis) ja isegi Lähis-Idas, et määrata kindlaks populatsioonide päritolu, rändeteed ja talvitusalad. Edela-Prantsusmaalt rändab läbi ligikaudu 300 000 põldtsiitsitajat aastas. Iga-aastane 30 000 linnu surmamine Prantsusmaal on seetõttu märkimisväärse mõjuga populatsiooni seisundile – uuring näitas, et see on põhjustanud üle 50% liigi asurkonna langusest  Euroopas. Kogu läbirändavate lindude hulk Prantsusmaal on vähenenud ligikaudu 30% alates 2000. aastate algusest.

Üle-euroopaline  teadusprojekt näitas, et ka mõõdukas traditsioonidel põhinev jaht ei ole tänapäeval aktsepteeritav.

Siiski peab toonitama, et liigi arvukuse teine oluline mõjutaja on põllumajanduse intensiivistumine: maastikuelementide (üksikpuude, alleede ja salude) hävitamine, põldude suurenemine (tsiitsitaja territooriumile jääb väiksem arv erinevaid kultuure) ja põllumajanduskemikaalide ohtrast kasutamisest tingitud toiduobjektide arvukuse kahanemine.

Põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) on väike laululind, kelle asurkonna suurus on meil märkimisväärselt kahanenud ja kelle tänapäevane arvukus on Eestis ligikaudu 200–300 pesitsevat paari. Seetõttu kuulub liik II kaitsekategooriasse. Põldtsiitsitaja asustab põllumajandusmaastikku ja on meil levinud peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis. Rändelt saabuvad linnud Eestisse mai alguses ja lahkuvad meilt augusti lõpus või septembri alguses.

Link artiklile: https://advances.sciencemag.org/content/5/5/eaau2642?fbclid=IwAR2V41hGPHruScwPPPb1kKhPOihJFIYBF4UeDWxnaWiIWnMhrC9N2btQoGo

Osaliselt toetas rahvusvahelist koostööd Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Põldtsiitsitaja, fotod © Simonas Minkevicius

 

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.