Sa oled siin

Sulelised sõbrad tuhandete kilomeetrite kauguselt

Laupäev, 09. Mai 2020
Fotod: Helina Greenberg

Maailma rändlindude päeva tähistatakse kaks korda aastas, mai ja oktoobri teisel laupäeval. Rändlindude raskele olukorrale rahvusvaheliselt tähelepanu tõmbamiseks suurte ürituste korraldamise traditsiooni juured ulatuvad 1993. aastasse.

Eesti on väga oluline riik lindude rändes - me asume geograafiliselt rändeteede ristumiskohas ning see mitte üksnes ei loo häid eeldused linnuvaatlusteks vaid näiteks Matsalus säilinud loodusmaastikud pakuvad miljonitele rändlindudele soodsat peatus ja puhkepaika.

Matsalus asub ka Eesti peamine rõngastuskeskus ning kõik Eestis lindudele kinnitatud rõngad kannavad signatuuri ESTONIA MATSALU.

Foto: Helina GreenbergLindude rõngastamine

Lindude rõngastamine on pikka aega kasutusel olnud uurimismeetod, mis võimaldab vastata mitmesugustele looduskaitselistele küsimustele. Pikki rändeid teostavate linnuliikide puhul on oluline teada, kuhu ja milliseid teid pidi nad talvituma lendavad.

Talvitusaladel toimuvad muutused ja rändel esinevad ohutegurid aitavad mõista muutusi Eestis pesitsevate lindude arvukuses ja rõngastatud lindude taasleiud annavad meile aimu suleliste rände kiirusest, selle suunast ja võimalikest rändesuuna muutustest seoses kliimamuutustega.

Lõviosa rõngastatud lindude leidudest saabub Matsalu rõngastuskeskusesse tuntud kohtadest ja linnujaamadest rändeteel, aastas tuleb aga ette ka kümmekond leidu, mis väärivad esiletoomist.

2019. aastal registreeriti Matsalu rõngastuskeskuses kokku 957 Eestis rõngastatud lindude taasleidu – neist ca ⅔ (621) riigisiseselt ja ⅓ väljaspool (336). Lisaks registreeriti kokku 351 välismaal rõngastatud linnu leidu Eestis.

Enim leide tuli Hollandist (160), Soomest (34) ja Saksamaalt (36). Hollandi ja Saksa leidude põhiosa moodustavad värviliste kaelarõngastega suur-laukhaned (131 vaatlust), kes meil Eestis kevadel põldudel ja rannaniitudel pikemalt peatuvad. Soome leiud on aga loogiline tulemus sealsete pesitsejate liikumisel lõuna poole talvitusaladele ja tagasi.

Eestis rõngastatud lindude kaugemad ja huvitavamad leiud

Üsna 2019. aasta alguses laekus Keskkonnaagentuurile info 2018. a Virtsu lähedal Puhtu-Kivilaiu linnukoloonias rõngastatud kormorani leiu kohta Alžeeria sisemaal Ain Zada asula lähedal. Tõenäoliselt oli tegu kütitud linnuga, kuid täpsemaid püügi asjaolusid ei õnnestunud välja selgitada.

Hispaaniast tuli möödunud aastal neli huvitavat leidu. 2018. a sügisel Vormsil rõngastatud metskurvits kütiti novembri lõpul Burgose lähedal Põhja-Hispaanias ning Hondarribias, Baskimaal püüti augustis kuu aega varem meil Häädemeeste-Pulgoja linnujaamas rõngastatud tiigi-roolind.

Roolindude sattumine Hispaaniasse ja Portugali pole iseenesest erakordne, kuid siiski on nii väikese linnu taaspüük sedavõrd kaugelt suhteliselt haruldane sündmus.

Lisaks tuli Hispaaniast kaks meie naerukajakate leidu – üht vaadeldi Baskimaal San Sebastiani linnas jaanuaris (rõngastatud Virtsu lähedal Kõbaja Maielaiul 2017. a) ja teine, samuti Maielaiul rõngastatud lind, lasti detsembris maha Baleaaridel – Palma de Mallorca lennujaamas.

Sarnast praktikat tuleb ka meil ette, et kuna linnud kipuvad segama lennuliiklust, püütakse neid lennujaamadest mitmel moel eemal hoida ja küttimine on üks meetmetest.

Briti saartelt saime kaks põnevat leidu. Septembrikuus Kablis rõngastatud pöialpoiss püüti mõned kuud hiljem, detsembris Worcestershire’s ja 2018. a. märtsis Tartus rõngastatud siisike tabati järgmise aasta veebruaris Walesis.

Mõlemad taasleiud saadi rõngastustegevuse käigus ja linnud vabastati pärast kontrolli. Üht vana tuttavat kormorani sinise rõngaga EBY (rõngastatud Saaremaal Vesitükimaal 2011. a) vaadeldi Londonis Ida-India dokkides novembri lõpus ja see oli lausa 47. vaatlus samas kohas.

Iisraelis püüti 2014. a Kihnu Umalaiul rõnga saanud tutt-tiir, kes tabati 2019. a aprillis Haifa lähistel soolaväljadel. Sealt sai lind endale jala külge lisaks ka värvirõnga.

Portugalis Coimbras tabati rõngastusjaamas tiigi-roolind, kes läbis rohkem kui 3000 km distantsi Häädemeeste-Pulgoja jaamast vähem kui 20 päevaga (rõngastati 25. augustil ja püüti 14 septembril).

Kamerunist teatati aasta lõpul Eesti kalakotka leiust – rannikust ca 40 km kaugusel Muyuka asulas leiti surnult 2015. a Alutagusel rõngastatud pesapoeg. Ühtlasi on see meie kaugeim (linnulennul üle 6200 km) taasleid 2019. aastast.

Teine kalakotka leid tuli hoopis teise suuna pealt. Laadoga põhjakaldal oli mais võrku takerdunud ja uppunud kalakotkas, kes rõngastati meil Emajõe Suursoos 2012. a. Kui esimene leid andis tõestuse talvitusalade kohta Saharast lõuna pool, siis teine viitab kalakotka levikule laiemalt.

Eestis rõngastatud lindude osa lõpetuseks – oktoobri lõpus püüti Põhja-Küprosel septembri alguses Setomaal rõngastatud mustpea-põõsalind. Selle liigi taasleide saamegi peamiselt Vahemere idaosast (Küpros, Süüria, Liibanon), kus neid usinasti püütakse.

Huvitav on seejuures, et Põhja-Küprose keskus (KUSKOR) on alles hiljuti asutatud. Siiani ei olnud meil Põhja-Küprose Türgi Vabariigist tulnud ühtegi leidu.

Välismaal rõngastatud lindude leiud Eestis

Möödunud aasta aprilli alguses leidsid kaks sõltumatut vaatlejat Pärnu rannaniidul tõenäoliselt pesitseva punajalg-tildri, kellel jalas värvirõngad. Rõngaste värv oli üsna pleekinud ja alles pikema uurimise järel selgus, et tegu on 2010. a Prantsusmaal Meuse provintsis rõngastatud tildriga.

Eelmise aasta põnevaimaks, omamoodi linnuvaatluse pärliks võib pidada vaenukäo vaatlust Korva luhal Valgamaal 8. mail. Esialgu jõudsid ühe fotograafi käest pildid, kus oli näha osaline rõnga number. Hispaaniast tuli vastus, et sellise pooliku kombinatsiooniga on võimalikud 6 erinevat lindu.

Õnneks ilmus aga sotsiaalmeediasse, Facebook’i Loodusesõprade listi veel üks vaatluse pilt teiselt fotograafilt ja temaga otse kontakteerudes õnnestus saada lisapilte, kust sai välja lugeda terve rõngal oleva numbri kombinatsiooni.

Selgus, et modelli mänginud vaenukägu rõngastati Vahemeres Menorca saare lähedal Illa de l'Aire väikesaarel 11. aprillil 2017. a ja meil tehtud leid oli ühtlasi esimene selle liigi nii kauge vaatluseks - rõngastuskohast linnulennult 2550 km kaugusel. Samuti on see esimene vaenukäo taasleid Eestis.

31. mail püüti Sürgavere linnujaamas aed-põõsalind Lõuna-Aafrika rõngastuskeskuse rõngaga SAFRING AR 62155. Tähelepanuväärne on, et Aafrikas ongi ainult üks stabiilselt tegutsev rõngastuskeskus SAFRING, mis tegutseb Kaplinna ülikooli juures.

Selle keskuse rõngastega märgistatakse suur osa Aafrikas rõngastatavatest lindudest nii LAV-s kui ka muudes riikides. See aed-põõsalind oligi tegelikult saanud rõnga Josi linna lähedal Nigeeria siseosas vaid kuu varem. Vähem kui 36 päevaga oli lind läbinud vahemaa 5584 km.

Sangelaiult leiti juunis linnuloenduse käigus 2016. a Šveitsis Luzernis rõngastatud kormorani jalg rõngaga. Tavaliselt on see “liiklus” teistpidine – meie kormorane vaadeldakse ja tihti ka kütitakse Kesk-Euroopas. Enamus Eestis tehtud vaatlusi ja leide on meie Matsalu ja vahel harva ka Soome rõngastega linnud.

Jõulude ajal peatus Harjumaal Mõnustes Soome rõngastega kaljukotkas. Päringu tulemusel selgus, et tegu on 2018. a Lapimaal rõngastatud pesapojaga.

Veel üks väga harva esinev liik krüüsel, samuti Soome rõngaga, leiti uppununa Kurkses kalavõrgus juuli keskel. Tegu oli alles noore linnuga, kes sai rõnga jalga vaid kuu varem Porkkala lähedal.

Lõppsõna

Et me saaksime muuhulgas selliseid miniülevaateid teha, on tähtis, et info rõngastatud lindude leidmisest jõuaks Keskkonnaagentuurini.

Olgu tegemist kütitud või surnult leitud linnuga, rõngaga linnujäänustega või püütud ja vabastatud linnu rõngastusandmetega - tähtsad on need kõik. Ja nagu eespool kirjeldatud, võib isegi nähtava rõnganumbriga foto oluline infokild olla.

Vähetähtis pole seegi, et rõngaste vaatlemine-lugemine on hea võimalus looduses liikuda ja loodust tundma õppida. Ja rõngastatud lindude vaatlusi saab teha igaüks – kohates looduses värvilise rõngaga lindu, anna sellest teada:

e-posti aadressil matsalu@envir.ee või
aadressil: Matsalu rõngastuskeskus, Penijõe, 90305 Lääneranna vald, Pärnumaa või
telefonil 472 4221.

Üles tuleks märkida kõik andmed rõngalt ning täpsustada rõnga leiukoht ja -aeg ning linnuliik (kui võimalik), kelle jalas või kaelas rõngas leiti / nähti. Võimaluse korral võib rõnga ka rõngastuskeskusesse saata.

Lisaks tuleb teatada leidja kontaktandmed, et saaks tabamistingimusi ja -kohta vajadusel täpsustada ning leidjale omakorda rõngastusandmed anda.

Ilusat Maailma rändlindude päeva!

Artikli juures olevad fotod tegi Helina Greenberg

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.