Sa oled siin

Värsked andmed Eesti metsadest: mida me seal näeme?

Neljapäev, 23. Aprill 2020
Värsked andmed Eesti metsadest: mida me seal näeme?
Värsked andmed Eesti metsadest: mida me seal näeme?

Keskkonnaagentuuri 22. aprillil korraldatud virtuaalsel infopäeval avalikustati statistilise metsainventeerimise (SMI) värsked andmed Eesti metsavarust ning tehti teatavaks 2019. aasta raiemahu eksperthinnang. Eelmisel aastal oli Eesti metsasus 51,4% (2,33 miljonit hektarit). Metsamaast haldab riik veidi alla 51,2%, millest RMK hallata on 46%. Eraomanike käes on 48,3%. Rangelt kaitstavaid metsi on Eestis 328,8 tuhat hektarit.

Enamik metsaomanikke on mehed ja nende keskmine vanus kasvab

Metsade olukord sõltub meie vanavanemate tegevustest ning meie tegevustest sõltub omakorda järgmiste põlvkondade käekäik. Meil on ligikaudu 100 000 metsaomanikku. Metsaomanike piirkondlik jaotus klapib hästi üldise inimeste arvuga erinevates maakondades.

Eestis omavad metsi enim mehed. Füüsilisest isikust metsaomanike vanus kasvab. Sellel on kaks võimalikku põhjust: esiteks, omanikud vananevad, aga teiseks, nooremad inimesed müüvad altimalt pärandiks saadud metsa. Suurem osa erametsaomanikest (u 94%) on füüsilised isikud. Vaadates metsamaa pindala näeme aga, et juriidilistele isikutele kuulub suurem osa suurema pindalaga erametsamaast.

Metsi võrreldakse liikide ja vanuse alusel

Puuliikide erineva kasvukiiruse tõttu jaotatakse metsad eraldi arenguklassidesse, mis võimaldab neid omavahel paremini võrrelda. Esimene arenguklass on lageala, millel on vähesel määral puutaimi või need üldse puuduvad. Tavaliselt on Eestis paari aasta jagu lageraiete pindala umbes 81 000 hektarit. 

Keskmiselt tehakse aastas 35 000 hektarit lageraiet. Seejärel istutatakse lagealadele taimi ning neist saavad selguseta alad. Metsad uuenevad umbes viie-kuue aasta jooksul ning neist saavad noorendikud. Noorendikest küpsete metsadeni nimetatakse alasid puistuteks.

Metsamaast moodustavad 50,1% okaspuud. Neist on enamuses männikud ning lehtpuudest kaasikud. Peamiste puuliikide järgi jaotatavates metsades esineb keskmiselt 35% kaaspuuliike - enim kuuski ja kaski. Üheliigiliseimad on männikud, mis paiknevad teistele puudele pigem sobimatutes keskkondades.

Enim on Eestis keskealisi (41-80 aastat vanu) männikuid ja kaasikuid. See on tingitud 1960.-1980. aastate põllumaade metsastamisest, mil suurendati Eesti metsamaad pea igal aastal 15 000 hektari võrra. 

Metsapoliitika eesmärk on ühtlane majandamine

Metsatagavara juurdekasv oli eelmisel aastal kokku 16,4 miljonit tihumeetrit, seda suures osas okaspuude arvelt, millele järgnes kask. Eesti metsade surnud puidu hulk on aastatega järjest kasvanud, seda lamapuidu arvelt, mille hulk on viimase paarikümne aasta jooksul pea kahekordistunud. Männid on teistest puudest vastupidavamad ja seisavad pikemalt püsti, mistõttu nende lamapuidu osakaal on väiksem. Kuused mädanevad aga kiiremini ja kukuvad seega ka rutem maha.

Eesti metsadest on rohkem kui veerand kaitsealused metsad, 14,1%  rangelt kaitstud ja 75% (kaks miljonit hektarit) tulundusmetsad. Viimastele kehtivad samuti teatud piirangud. Peamiselt on kaitse all männid, kuna need on erinevates kasvutingimustes vastupidavamad. 

Majandatavate metsade puistute okaspuude osakaal on veidi väiksem (48,1%). Tagavara (402 miljonit tihumeetrit) on neis 53,9% ulatuses okaspuu enamusega. Veerand majandatavatest metsadest on küpsed ning 12% metsadest saavad kümne aasta jooksul küpseks. “Metsade puhul jälgitakse seda, et meil oleks võimalik pikaajaliselt võimalik neid võimalikult ühtlaselt majandada,” selgitas Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Allan Sims, kelle sõnul tehakse metsanduse arengukavas plaane tavaliselt 30-40 aastaks. 

2018. aasta raiemaht oli kümne aasta kõrgeim

Äsja avaldatud aastaraamatu SMI mõõtmisi tehti eelmisel aastal maist novembrini. Seetõttu saab hinnata vaid 2018. aasta raiemahtu, mis on 12,74 miljonit tihumeetrit. Sellest 11,97 miljonit moodustasid kasvavad puud ja 0,77 miljonit tihumeetrit surnud puit - ka püstiseisvad surnud puud kuuluvad raiemahu hulka. Samuti tehakse eraldi sanitaarraiet näiteks üraski leviku piiramiseks. 2018. aastal tehti 1,6% metsamaast uuendusraiet: lageraie 34,3%, harvendusraie 19,3% ja aegjärkne raie 3,6%. 

2018. aasta raiemaht oli hindadest ja soodsamatest ilmadest mõjutatuna viimaste kümne aasta kõrgeim. 

2019. aasta raiemaht oli varasemast aastast madalam

Värskemaks raiemahu hinnanguks on Keskkonnaagentuur alates 2010. aastast koostanud raiemahtude eksperdihinnangu. Analüüsil keskendutakse raietele, mille kohta puudus teostatud raiete andmestik, ning RMK puhul kasutatakse koondandmetes tegelikke raiemahte. Metsateatisel on kavandatud lageraie kohta teada raieala asukoht, ala võrdlemisel hilisemate kaugseireandmetega tuvastati, kas ala raiuti lagedaks. Kuna metsainventeerimisandmetes on puude tüvemahud, mida metsateatisel esitatakse enamasti ka raiemahuna, süstemaatiliselt alahinnatud, siis asendati teatistel esitatud raiemahud SMI keskmiste hektaritagavaradega, arvestades vanuseklassi, peapuuliiki ja boniteeti. RMK puhul kasutatakse koondandmetes tegelikke raiemahte.

Eksperdihinnangu alusel oli 2019. aasta raiemaht 11,3 miljonit tihumeetrit - see on võrreldes eelneva aastaga langenud. Keskmiselt on viimase kümne aasta raiemaht olnud 10,7 miljonit tihumeetrit aastas (nii surnud kui ka elusad puud).  

Arvestatav osa eestlastest on metsandusega seotud

Üks puidu olulistest näitajatest on puidu energeetiline väärtus: puiduhakke, -graanulite, puidujäätmete ja briketi energiabilanss. Puitkütuste osakaal primaarenergiaga varustatusest on ajas kasvanud. Jätkuv küsimus on, kuidas väärindada Eestis paberipuitu.

5% Eesti elanikest töötab metsasektoris. Kuna nendega on omakorda seotud ka nt transpordi- ja turismisektor, hindab Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Mati Valgepea, et tegelik metsandusega seotud inimeste number võib olla kaks korda suurem. Riik pakub nii Eesti eelarvest kui ka Euroopa Liidu struktuurivahenditest erinevaid toetusi metsanduse suunamiseks: metsakahjustuste ennetamine, metsatööd, metsaühistuste toetamine, seotud investeeringud. 

Eesti tegeleb rohkem saematerjali väärindamisega kui eksportimisega

Läbi aegade on metsasektoris ligi kaks kolmandikku toodetust eksporditud. Puidu ja puittoodete osakaal on olnud kõrge. “Puit ja puidutooted on üks vähestest positiivse bilansiga kaubagruppidest meie väliskaubanduses ja see tasakaalustab meie üldist negatiivset väliskaubandusbilanssi,” selgitas Mati Valgepea, Keskkonnaagnetuuri metsaosakonna juhtvspetsialist.

Eestist on ka kujunenud suurem saematerjali importija kui eksportija. Saematerjali kasutatakse palju kõrgema väärindusastmega toodete tootmiseks. Valgepea sõnul näitab see metsasektori kiiret ümberorienteerumist ja võimekust pakkuda lisandväärtust.

Metsaõigusnormide rikkumine ja metsatulekahjude arv on langenud

Kui sajandi algul oli metsaõigusnormide rikkumistega tõsine probleem, siis nüüdseks on politsei ja  Keskkonnainspektsioon eelnevate aastate jooksul saanud olukorra kontrolli alla ja rikkumised on madalal tasemel. 

Metsatulekahjude pindala on viimaste aastate jooksul madal olnud. Suuremad põlengud jäävad 2002., 2006. ja 2008. aastasse. 2018. aastal oli 224 metsatulekahju kogupindalaga 334 hektarit. 

Metsatulekahjude aegrida ulatub 1921. aastasse. Valgepea sõnul tasub silmas pidada, et Nõukogude perioodil pöörati aastatel 1965-1990 metsatulekahjude järelvalvele tähelepanu ning kujutati numbreid tegelikkusest väiksemana. Seetõttu tuleb taolisi aegridasid vaadates tunda andmete tausta.

Metsa seisundit hinnatakse hetkel kaudselt

“Metsade tervislik seisund on metsandusstatistika vaatest üsna problemaatiline. Meil ei ole väga head seiresüsteemi metsakahjustuste olemist ja dünaamikast. Meil on olemas teatud andmestik, kuid see pole kahjuks täieliku katvusega. Seetõttu peame kasutama ka kaudseid näitajaid,” selgitas Valgepea. Metsaseire käigus hindab Keskkonnaagentuur konkreetsete puude lehe- või okkakadu. 

Kuuse-kooreürask kahjustusi aitab ennetada õigeaegne tegutsemine

Kuuse-kooreürask asustab hiljuti hukkunud, nõrgestatud, kahjustatud tugevas stressis kasvavaid puid. Ürask eelistab avatud metsaservi ja hõredaid puistuid. Mardikas tuleb välja pärast pinnases talvitumist 18-20 kraadises temperatuuriga. 

Koore alla tunginud isasputukas eritab kogunemisferomooni, mis annab signaali puu asustamiskõlblikkusest. Selle peale ilmuvad kohale nii isas-kui ka emasputukad. Emasputukas kaevandab piki tüve emakäigu, mille serva muneb munad. Iga vastne kaevandab omakorda käigu, mille lõppu näritud laiendis nukkub. Viimaste aastate jooksul on ilmastikust sõltuvalt üraskil arenenud kaks põlvkonda aastas.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap selgitas, et ürask ei asusta tavaliselt terveid elujõulisi kuuski. See on võimalik vaid üraskite arvukuse paisudes metsa tugeva kahjustatuse korral. Üraskikahjustusi aitab vältida segapuistute kasvatamine. Lisaks ei tohi kuusikuid liialt hõredaks raiuda. Harvendusraiet tuleks teha nooremates ja vältida vanemates puistutes. Tugevasti nõrgestatud, kahjustatud ja murdunud puud tuleb metsast õigeaegselt eemaldada, et neist ei saaks üraskitele soodsat sigimispaika. Olulisim meetod on värskelt üraskite poolt asustatud puude kõrvaldamine metsast. 

TAUSTATEAVE

*Statistiline metsainventuur on üle-eestiline ühtlaselt kaetud proovitükkide võrgustik, mille välitöid viiakse läbi maist novembrini. Igal tükil on oma koordinaat, kuhu välitöömeeskond mõõtma suundub. Selle alusel pannakse kokku metsastatistika. Kuna andmestik hõlmab kõiki maakategooriaid, kasutatakse seda ka LULUCF (Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) aruandluses, mis on üks osa rahvusvahelisest kasvuhoonegaaside raportist. 

*Aastaraamat “Mets” ilmus esmakordselt 25 aastat tagasi. Aastaraamat annab tervikliku ülevaate metsastatistikast, kuhu on koondatud Eesti Statistikaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaagentuuri, Erametsakeskuselt, Maaülikoolilt, Maa-ametilt jt andmed. Kakskeelne raport võimaldab nii meil kui ka mujal kirjeldada, mis meie metsades toimub ja millised metsad meil kasvavad. Käsitletakse metsavarusid, -omandit, -tulekahjusid, -uuendamist, metsade tervislikku seisundit, raiet, õigusnormide eiramist, jahindust, keskkonda ja majandusülevaadet

*Kuuse-kooreürask on ürasklaste alam-sugukonda kuuluv mardikas kärsaklaste sugukonnas. Nii kuuse-kooreüraski valmikud (4,1-5,5 mm) kui ka vastsed (5 mm) kaevandavad kuuse koore all käike toitudes koore niinekihist. Nõnda saavad aga puud kahjustada ja kuivavad.

*Aastaraamatu tõlgendamise näpunäited:

  1. Loe tekste ja märkusi.
  2. Uuri andmete päritolu ja kvaliteeti.
  3. Võrdle erinevaid allikaid.
  4. Küsi algallikast/autorilt.
  5. Viita ja anna tagasisidet.
  6. Usalda, aga kontrolli.

LISAMATERJALID

 

 

Kuidas osaleda
riigi valitsemises?

Sinu arvamus on meile väga oluline!
Kasuta ära oma võimalusi rääkida kaasa riigi asjades!

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.