Lindude ja nahkhiirte rõngastamise uue korraga seotud olulisemad muudatused alates 1. septembrist:
Märgistamise asemel kasutatakse edaspidi terminit rõngastamine, sest see vastab täpsemalt lindude ja nahkhiirte puhul kasutatavale tegevusele.
Kogu rõngastamisega seotud tegevus koondatakse Keskkonnaagentuuri.
Tähtajaline luba kaob ja selle asemele tuleb edaspidi tähtajatu atesteering.
Kehtivat märgistamisluba omavatele isikutele väljastab Keskkonnaagentuur atesteeringu ning senine luba kaotab kehtivuse, st need isikud ei pea täiendavat atesteerimist tegema ega ka teenuse eest tasuma.
Keskkonnaagentuur vaatab hiljemalt 2026. aasta lõpuks üle kehtivad lindude ja nahkhiirte märgistamise load ning edastab loa omanikele e-kirjaga tähtajatud ning märgistamise loal lubatuga vastavuses olevad atesteeringud.
Uue atesteeringu saamiseks tuleb Keskkonnaagentuurile esitada taotlus. Taotlejal peab olema varasem rõngastamise kogemus (lävendväärtused sätestatakse Keskkonnaagentuuri käskkirjaga) ning ta peab enne eksamile pääsemist tasuma atesteerimise tasu. Rõngastamise kogemust (koolitust) on võimalik saada nii Keskkonnaagentuuri linnujaamades (Kabli ja Pulgoja) kui ka teiste atesteeringut omavate isikute juures.
Seadusega sätestatakse, milliseid rõngastamise nõudeid peab atesteeritav järgima ning millised on tema kohustused.
Lindude rõngastamise vahearuanne tuleb esitada hiljemalt 20. septembriks. Aruandes kajastatakse 1. jaanuarist kuni 31. juulini rõngastatud linde.
Lindude rõngastamise aastaaruanne tuleb esitada hiljemalt järgmise kalendriaasta 20. jaanuariks. Aruandes kajastatakse 1. augustist kuni 31. detsembrini rõngastatud linde.
Nahkhiirte rõngastamise aastaaruanne tuleb esitada hiljemalt järgmise kalendriaasta 20. jaanuariks. Aruandes kajastatakse kogu kalendriaasta jooksul rõngastatud nahkhiiri.
Koos aastaaruandega tuleb esitada ka rõngaste jäägi aruanne.
Keskkonnaagentuuril tekib edaspidi õigus atesteering kehtetuks tunnistada, kui rõngastaja rikub nõudeid, jätab aruanded esitamata, esitab valeandmeid või ei ole vähemalt viie aasta jooksul rõngastamisega tegelenud.
Augusti lõpus on plaanis rõngastajatele ja rõngastushuvilistele korraldada infokohtumine, kus tutvustame uut korda ja vastame küsimustele. Aeg täpsustub.
Määrus „Nahkhiirte ja lindude rõngastamise, atesteeringu taotlemise, atesteerimise ning aruannete esitamise kord“
Määrus "Keskkonnaagentuuri põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad"
Lisainfo: [email protected]
Keskkonnaagentuuri käskkiri “Nahkhiirte ja lindude rõngastamise kord“ on koostamisel ning lisame selle siia niipea, kui see on kinnitatud.
Nahkhiirte ja lindude rõngastamise korras sätestatakse lindude ja nahkhiirte rõngastamise, atesteeringu taotlemise, rõngastamise koolituste korraldamise, atesteerimise ja atesteeringu lõpetamise tingimused ning rõngaste tellimise, väljastamise ja aruandluse kord.
Info täieneb.
Atesteerimise ja rõngaste väljastamise tasud*:
Atesteerimistasu 190 eurot;
Rõnga väljastamise tasud:
väike rõngas (sisediameeter kuni 5,5 mm) 0,15 eurot;
keskmine rõngas (kõik vahepealsed mõõdud) 0,60 eurot;
suur rõngas (sisediameeter vähemalt 15 mm) 1,20 eurot.
* Teenustasudega kaetakse vaid osa rõngaste maksumusest, st osa kuludest jääb jätkuvalt riigi kanda.
Mitte midagi. Kehtiv märgistamisluba loetakse automaatselt atesteeringuks ning see tagab õiguse tegevust jätkata samadel alustel. Keskkonnaagentuur vaatab üle kehtivad lindude ja nahkhiirte märgistamise load ning edastab peale uue korra jõustumist (selle aasta jooksul) kehtiva loa omanikele e-kirja teel tähtajatud ning märgistamise loal lubatuga vastavuses oleva atesteeringu. St täiendavat atesteerimist ei ole vaja teha ning atesteeringu saamiseks täiendavat tasu ei küsita.
Jah, kui need on väljastatud Keskkonnaagentuuri poolt ja olemas on kehtiv atesteering.
Rõngastusõiguse lõppemise korral tuleb kasutamata rõngad Keskkonnaagentuurile tagastada.
Rõngaste tasuta tagastamine on vajalik, sest rõngad maksab kinni riik. Isik, kes rõngastab, maksab rõnga väljastamise teenuse eest. Rõnga väljastamise teenus sisaldab endas rõngaste komplekteerimist ja väljastamist, rõngastusandmete haldust, sh andmebaasi kandmist, rõnga taasleidudest ja rõngastuste kohta vajaliku info väljastamist isikule.
- Nahkhiiri ja linde võib rõngastada ainult rõngastamiseks atesteeritud isik. Atesteeringu taotleja peab olema vähemalt 16-aastane ning atesteeringu saamiseks tuleb Keskkonnaagentuurile esitada avaldus. Avaldusel tuleb mh välja tuua varasem kogemus ning taotletavad liigid ja püügiviisid. Lisada tuleb soovituskiri Eestis vastavat atesteeringut omavalt rõngastajalt. Taotlejal peab olema varasem rõngastamise kogemus ning ta peab enne eksamile pääsemist tasuma atesteerimise tasu. Rõngastamise kogemust (koolitust) on võimalik omandada nii Keskkonnaagentuuri linnujaamades (Kabli ja Pulgoja) kui ka teiste atesteeringut omavate isikute juures.
- Rõngastada on võimalik ka ilma atesteeringut omamata, kuid seda ainult atesteeringut omava rõngastaja järelevalve all, kasutades selleks vastutavale rõngastajale väljastatud rõngaid.
- Keskkonnaagentuuri käskkirjaga kehtestatakse atesteeringu andmiseks vajalik minimaalne rõngastuskogemus.
Atesteeringu taotlemise kord on sätestatud määrusega „Nahkhiirte ja lindude rõngastamise, atesteeringu taotlemise, atesteerimise ning aruannete esitamise kord“ ning seda täpsustatakse Keskkonnaagentuuri käskkirjaga „Nahkhiirte ja lindude rõngastamise kord“. Viimane on koostamisel ja ei ole veel kinnitatud.
Atesteeringu taotleja peab enne atesteerimist olema omandanud piisava rõngastamise kogemuse ja tasuma atesteerimise tasu. Rõngastamise kogemust (koolitust) on võimalik omandada nii Keskkonnaagentuuri linnujaamades (Kabli ja Pulgoja) kui ka teiste atesteeringut omavate isikute juures.
Atesteerimine hõlmab eksamit, mis koosneb kolmest osast, millest kaks on kirjalikud ja üks praktiline:
- taotletavate liikide, ohutustehnika ja looduskaitsenõuete tundmise kirjalikust testist (kirjaliku eksami osa);
- andmete märkimisest ja aruannete vormistamisest (praktilise eksami osa);
- praktiliste ülesannete sooritamisest.
Atesteeringu taotlemise kord on sätestatud määrusega „Nahkhiirte ja lindude rõngastamise, atesteeringu taotlemise, atesteerimise ning aruannete esitamise kord“ ning seda täpsustatakse Keskkonnaagentuuri käskkirjaga „Nahkhiirte ja lindude rõngastamise kord“. Viimane on koostamisel ja ei ole veel kinnitatud.
Kõik atesteeringut omavad rõngastajad peavad esitama kindlate tähtaegadega aruandeid, mis sisaldavad infot rõngastatud isendite ja kasutatud rõngaste kohta. Aruannete esitamise tähtaegades järgitakse seejuures ajalooliselt väljakujunenud tähtaegasid.
- Vahearuanne tuleb esitada vahemikus 1. jaanuar kuni 31. juuli rõngastatud lindude kohta hiljemalt 20. septembril.
- Aastaaruanne nahkhiirte ja vahemikus 1. august kuni 31. detsember rõngastatud lindude kohta tuleb esitada hiljemalt järgmise kalendriaasta 20. jaanuaril koos rõngaste jäägi aruandega.
Atesteerimistasu suuruseks saab olema 190 eurot.
Rõnga väljastamise tasud:
väike rõngas (sisediameeter kuni 5,5 mm) 0,15 eurot;
keskmine rõngas (kõik vahepealsed mõõdud) 0,60 eurot;
suur rõngas (sisediameeter vähemalt 15 mm) 1,20 eurot.
Tasulise teenuse loetelu ja tasumäärad on sätestatud määruses „Keskkonnaagentuuri põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad“, mis on kehtestatud keskkonnaseire seaduse § 41 lõike 4 ja looduskaitseseaduse § 584 lõike 4 alusel.
Välitöö põhimõtted ja rõngastamise metoodika sisuliselt ei muutu. Endiselt kehtib nõue, et loomadega tuleb ümber käia ohutult ja neid vigastamata. Muudatused puudutavad eelkõige korraldust – kes annab õiguse, kuidas toimub aruandlus ja millised on vastutuse reeglid.
Püügi läbiviimise osas sätestatakse määrusega järgnev:
Püügivahendid peavad olema tähistatud andmetega, mis võimaldavad püügi läbiviija tuvastamist. Püügivahenditele tuleb märkida atesteeritud rõngastaja nimi, atesteeringu number, kontaktandmed ja püügi eesmärk.
Suuremõõtmelistel statsionaarsetel püügivahenditel, sh võrgud, mõrrad, labürindid jt, peavad püügi läbiviija andmeid sisaldavad tähised olema püügivahendi mõlemas otsas või kõigis välimistes nurkades.
kui ilmneb, et rõngastaja on atesteeringu taotlemisel esitanud teadvalt valeandmeid;
rõngastaja rikub oluliselt või korduvalt rõngastamise nõudeid. Oluliseks loetakse nõuete rikkumist, kui rõngastamisel on põhjustatud looma hukkumine või tekitatud keskkonnakahju 32 eurot või rohkem;
rõngastaja ei ole esitanud rõngastamise aruandeid;
rõngastaja ei ole rõngastanud nahkhiiri või linde vähemalt viis aastat;
rõngastaja esitab taotluse rõngastamisõiguse lõpetamiseks.
Viimati uuendatud 01.07.2026
