Keskkonnaagentuur töötab välja uut tuleohukaarti.
Blogi
Eesti seismiline seirevõrk koosneb seitsmest alalisest ja kolmest ajutisest seismojaamast. 2023. aasta tähtsaks arengusammuks oli kolme uue alalise jaama rajamine riigi loode-, ida- ja kaguosadesse.
Looduse hüved ehk ökosüsteemiteenused tagavad meile elamisväärse elukeskkonna. 2018–2023 hinnati ja kaardistati Eestis Keskkonnaagentuuri juhtimisel Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlastega ELME projekti käigus maismaaökosüsteemide ulatus, ökoloogiline seisund ning ökosüsteemiteenused ehk looduse hüved. Keskenduti neljale peamisele maismaaökosüsteemile: metsad, niidud, sood ning põllumajanduslikud ökosüsteemid.
Jää maksimaalse ulatuse poolest võib möödunud talve Eesti merealadel lugeda soojaks, karmuselt (külmasummad) aga keskmiseks. Tavapärasest külmem periood kestis 2023. aasta novembri keskpaigast kuni 20. jaanuarini 2024.
Täna, 18. mail tähistame rahvusliku ilmateenistuse 105. tegutsemisaastat! Täna on Keskkonnaagentuur rahvusliku ilmateenistuse väärikas rollis ja ülesannetes, mis annabki meile võimaluse olulist sündmust tähistada. Ain Kallis on Keskkonnaagentuuris töötanud alates 2013. aastast, üldse ilmateenistuses aga 1991. aastast. Räägime temaga tema tegemistest selle aja jooksul.
Põlva- ja Tartumaa seirepunkti püünispuudel oli 10.05 seisuga kuuse-kooreüraski haude rajamine juba käimas. Ehkki eelmise nädala jahedus ja öökülmad pärssisid üraski lendlust, annavad alanud nädala soojemad ilmad sellele taas hoogu juurde.
Hüdromeetrilise seire eesmärk on tagada ülevaade Eesti kvantitatiivsest veeressursist reaalajas ja pikaajalised usaldusväärsed andmed prognooside ja hoiatuste koostamiseks. Meie igapäevased operatiivsed seireandmed näitavad kui palju on vett meie jõgedes või milline on rannikumere veetase. Nende andmete pealt anname vajadusel üleujutusohu hoiatuse.
Eluslooduse riikliku seire eesmärk on koguda kvaliteetseid andmeid elupaikade, liikide ja koosluste seisundi terviklikuks hindamiseks Eestis. Selle alusel tehakse riigis palju erinevaid elukeskkonda mõjutavaid otsuseid, mis on seotud näiteks majandamise, planeeringute ja loodusvarade kasutamisega.
IPCC ehk Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel avaldab regulaarselt hinnanguraporteid, eesmärgiga pakkuda otsustajatele kliimapoliitika kujundamiseks teaduslikku informatsiooni. Paneel on jõudnud seitsmenda hinnangutsüklini ja selle raames antakse põhiraportite kõrval välja ka eriraport kliimamuutuse ja linnade kohta (2027).