Keskkonnaagentuuri kliimaosakonna praktikant Maria alustas sügisel Tallinna Ülikoolis integreeritud loodusteaduste eriala kolmandat kursust, kus tema põhisuunaks on geograafia. Erialase praktika jaoks praktikakohta otsides teadis ta kindlalt, et soovib selle siduda oma bakalaureusetöö teemaga, milleks on linnade soojussaared ja nende kujunemist mõjutavad tegurid. Nii jõudiski ta Keskkonnaagentuuri.
Blogi
Eesti õhk on üldiselt hea, kuid selle hoidmine nõuab järjepidevat seiret – sest nii meie tegevus kui ka muutuv kliima kujundavad õhku, mida iga päev hingame.
Tänavune august oli ilma poolest harju keskmine: õhutemperatuur, sademete hulk ja päikesepaiste kestus vastasid pikaajalisele keskmisele.
Keskkonnaagentuuri jaoks on töötajate toetamine Kaitseväe õppekogunemistel olnud loomulik osa tööandja rollist juba mitu aastat. Tunneme heameelt, et seda on märgatud ka riiklikul tasandil. Tänavu pälvisime juba kolmandat aastat järjest „Riigikaitsjate toetaja“ pronkstaseme tunnustuse.
Kui Keskkonnaagentuuri kolmapäevases metsablogis andsime põgusa ülevaate Eesti metsade lähiminevikust, siis tänases sissekandes vaatame veidi tulevikku. Prognoosime, kuidas praegused raiemahud võivad järgneva 30 aasta jooksul muutuda ja millises mahus saab Eesti metsadest tulevikus raiuda?
Muld muutub aeglaselt, kuid seire aitab märgata olulisi muutusi. Muld on meie igapäevaelus sageli nähtamatu, kuid selle seisund mõjutab otseselt toidu kasvatamist, vee liikumist, elurikkust ja kliima tasakaalu. Muutused mullas toimuvad aeglaselt ning nende mõistmiseks on vaja pikaajalisi ja järjepidevaid andmeid.
Maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks koostame koostöös Kliimaministeeriumi ning Maa- ja Ruumiametiga kvartaalseid ülevaateid (Tableau lahendusel visualiseeritud töölaud). Augustikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on jätkuvalt 694 MW.
Kui palju ja millist metsa Eestis on? Vaatame SMI andmete põhjal, kuidas on Eesti metsade pindala viimastel aastakümnetel muutunud ning milline on nende vanuseline ja puuliigiline jaotus. Samuti anname ülevaate sellest, kellele metsad kuuluvad ja kui palju neid majandatakse.
Juuli kujunes Eestis üsna mõõdukaks suvekuuks. Keskmine õhutemperatuur oli 17,4 °C, mis jäi pikaajalisest normist vaid 0,4 °C võrra madalamaks. Sademete poolest paigutub aga tänavune juuli 1922. aastast algaval aegreal üheksandale kohale – Eesti keskmine sademete hulk oli 103 mm (norm 67 mm).