Soe märts tõi mitmel päeval endaga kaasa uued päevased soojarekordid. Kuu keskmine õhutemperatuur oli 2,8 kraadi ehk 3,4 kraadi pikaajalisest keskmisest kõrgem. Märts on veel soojem olnud vaid ühel aastal – 2007, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 3,4 kraadi. Sademeid oli alla poole kuu sajunormi, päikesepaistet jagus enam-vähem normi piires.
Blogi
Kevade saabudes, lume sulades ja ilmade soojenedes tõstab metsades ja maastikel pead tuleoht. Nii eluslooduse kui ka inimeste vara ja elu kaitseks on maailmas välja töötatud mitmeid arvutusmeetodeid tuleohtlikkuse hindamiseks ja jälgimiseks. Eesmärk on tõhustada nii hoiatus- ja ennetustööd kui ka kiiret reageerimist juba tekkinud tulekahjule.
Möödunud aasta hüdroloogias võiks kokku võtta kolme märksõnaga: üleujutused, tavapärane ja sajandipikkune. Esimese hooga ei tundu need märksõnad omavahel kuidagi kokku sobivat, sest Eesti kontekstis ei ole üleujutus küll midagi tavapärast ja ega sajandki mõõtühik, mis tänases agiilses maailmas liiga sagedast kasutust leiaks. Siiski.
Keskkonnaagentuuril valmis aruanne Pärnu jõe vesikonna üleujutuste tõenäosusstsenaariumite arvutamise ja kaardistamise kohta. Eesmärgiks on aidata kaasa üleujutustest tulenevate riskide maandamisele.
Ootused veebruarile olid suured, sest senised talvekuud pole korralikku talveilma veel pakkuda jõudnud. Veidi küll ootused täideti, sest kuu keskel langesid õhutemperatuurid ning lumised taevaluugid pääsesid valla. Lapsed said taas kelgutada ning ka Tartu Maratongi kitsendatud tingimustes peetud.
Tuuleenergia osakaal Eesti elektritootmises mängib olulist rolli riikliku energia- ja kliimakava eesmärkide saavutamisel. Maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks koostasime koostöös Kliimaministeeriumi ning Maa- ja Ruumiametiga kvartaalse ülevaate.
Kuigi SMI traktivõrku on perioodide lõikes muudetud, proovitükkide ja traktide arvu suurendatud, siis SMI esimese perioodi (1999–2003) alaliste proovitükkide asukohad on jäänud muutumatuks. Täpselt samas kohas on mõõtmisi ja hindamisi teostatud juba viis korda ja 2024. aastal saigi alguse kuues mõõtmiskord. Kuigi kõigist SMI hinnangutes kasutatavatest proovitükkidest moodustavad need nn „vanad alalised proovitükid“ ainult ca 15%, seisneb nende unikaalsus selles, et saame võrrelda täpselt samas asukohas aset leidnud metsamuutusi 20 aastase ajavahemiku jooksul.