Maailma Meteoroloogiaorganisatsioonil on ülemaailmse meteoroloogiapäeva puhul ilmunud globaalne kliimaraport 2025, mis maalib sünge pildi süvenevast kliimakriisist. Viimased 11 aastat on olnud mõõtmisajaloo kuumimad, Maa energiabilanss on paigast ära ning maailmameri neelab igal aastal kordades rohkem soojust kui inimkond kokku tarbib. Samal ajal mõjutavad üha sagedasemad ja intensiivsemad äärmuslikud ilmastikunähtused miljoneid inimesi ning põhjustavad miljarditesse ulatuvat majanduslikku kahju. Raport rõhutab, et kasvuhoonegaaside kasv, meretaseme tõus, ookeanide hapestumine ning jää sulamine ei ole enam kauged ohud, vaid juba käegakatsutav reaalsus. Lisatud on ka Eesti kliima ja kasvuhoonegaaside hetkeseis.
Blogi
Keskkonnaagentuur avaldas riikliku keskkonnaseire alamprogrammi „Metsaseire“ 2025. aasta aruande, mis annab põhjaliku ülevaate Eesti metsade tervislikust seisundist, seda mõjutavatest teguritest ning õhusaaste ja sademetega seotud koormusest. Seire viiakse läbi rahvusvahelise koostööprogrammi ICP Forests raames ning see hõlmab nii laiapõhjalist I astme seiret kui ka detailsemat II astme intensiivseiret.
Üleujutus Surjus, jääummistus Emajõel, uppuvad maasika- ja kartulipõllud, erakordselt vihmane suvi, üleujutus Surjus, tavaline sügis ning kevadiselt soe detsember. Kas need on ilmavembud või kanda kinnitava kliimamuutuse ilmingud?
Keskkonnaagentuuri tellimusel töötas Eesti Maaülikool välja uue paindliku metsamaski metoodika, mis võimaldab määratleda metsamaa ulatust vastavalt erinevatele riiklikele ja rahvusvahelistele metsadefinitsioonidele.
2026. aasta veebruari keskmine õhutemperatuur oli -8 kraadi (norm -3,8 kraadi), viimati oli veel külmem 2012. aasta veebruaris (-8,7 kraadi). Veebruari minimaalne õhutemperatuur mõõdeti kuu esimesel päeval Jõgeval ja maksimaalne temperatuur viimasel päeval Võrus, vastavalt -28,3 ja +4,8 kraadi. Hea uudis on see, et kestev külm soodustas veekogudel jää kasvu ning üle mitme aasta on hüljestele, eriti viigerhüljestele soodsad tingimused poegimiseks.
Ööl vastu 15. veebruari mõõdeti Õismäe õhuseirejaamas eriti peente osakeste (PM2.5) kontsentratsiooniks õhus 38 mikrogrammi kuupmeetris (aasta keskmine alla 5 mikrogrammi kuupmeetris). Eriti peente osakeste tase on olnud suhteliselt kõrge kogu veebruarikuu, kuid 15. veebruari tase ületab seniseid tippe pea kahekordselt.
Šveitsi-Eesti koostööprogrammi elurikkuse toetusmeetme üheks eesmärgiks on testida uudseid lahendusi riiklikus elustiku seires. Keskkonna DNA ehk eDNA põhine lähenemine on üks neist.
Veebruarikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on jätkuvalt 694 megavatti.
Vaatasime peale Tartu Maratoni ilmaoludele läbi aastakümnete. Need on olnud väga muutlikud – on olnud nii suurepäraseid suusatalvi kui ka lumevaesemaid aastaid. Kuigi talvede keskmine õhutemperatuur on alates 1960. aastatest tõusnud, toimus suurim muutus 1980. aastate lõpus, mil talved muutusid järsult soojemaks. Otepääl on just veebruaris kõige suurem tõenäosus piisavaks suusalumeks, mistõttu on Tartu Maratoni toimumisaeg kliimatingimusi arvestades valitud talve kõige lumerohkemasse perioodi. Samas sõltuvad lõplikud rajaolud alati konkreetse talve iseloomust.