Metsamask on ruumiline andmekiht, mis määratleb metsamaa geograafilise ulatuse, arvestades maakatte ja -kasutuse tüüpi. See on vundamendiks mitmesugustele metsanduslikele kaugseire analüüsidele, sealhulgas metsa pindala hindamisele, metsade tagavara arvutamisele, raietegevuse ja metsakahjustuste seirele ning elurikkuse uuringutele. Metsamaski täpsus ja kvaliteet on seega ülioluline, kuna see mõjutab kõikide järgnevate analüüside usaldusväärsust. Traditsiooniliselt on seni metsa levikut kirjeldava ala kaarte koostatud aerofotosid visuaalselt tõlgendades, kuid üha enam kasutatakse automatiseeritud meetodeid, mis tuginevad kaugseireandmetele.
Metsamaski metoodika loomisel on üheks suurimaks väljakutseks metsa definitsioonide mitmekesisus riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Käesoleva projektiga arendati paindlik metoodika, mis võimaldab kohandada metsamaski vastavalt erinevatele metsa definitsioonidele.
Metsamaski koostamiseks kasutatakse Eesti topograafia andmekogu (ETAK), statistilise metsainventuuri (SMI), satelliidipiltide ja LiDAR (Light Detection and Ranging) andmeid.
- ETAK andmete kaasamine võimaldab täiendavalt määrata maakasutuse tüüpi ehk alad, mida on pikaajaliselt kasutatud metsamaana, aga mis on ajutiselt ilma puittaimestikuta (näiteks raielangid). Samuti kasutatakse ETAK andmeid alade välistamiseks, kus maakate on olemas, kuid mis maakasutuse tõttu ei saa olla metsamaa. Metsamaana on välistatud näiteks viljapuuaiad, õuealad, pargid ja kalmistud.
- Satelliidipiltide põhjal tuvastatakse puittaimestikuga alad, kasutades ühe aasta kevad-suviseid pilte. Kombineerides satelliidipilte SMI andmetega koostatakse metsasuse tõenäosuse rasterpilt, kus piksli väärtus „1“ kujutab metsamaa olemasolu.
- LiDARi andmete alusel tuvastatakse alad, kus võrastiku katvus ületab etteantud lävendi, sõltuvalt soovitud metsadefinitsioonist.
Peale metoodika testimist valmib lõplik metsamask, see koostatakse kõigi kolme andmeallika kombineerimisel kasutades masinõppe meetodit. Metsamaa piiritlemise veahinnangu määramiseks kasutatakse SMI andmeid. Projekti käigus koostatud metsamaski prototüübi täpsust hinnati 22 575 SMI proovitükil − ennustustäpsus oli 97,4%.
Metsamask on edaspidi alus mille peale saab koostada erinevaid metsanduslike kaarte: metsa kõrguskaart, metsa tagavara kaart, puuliigi kaart jne. Kui traditsiooniline SMI annab täpsed hinnangud kogu Eesti kohta, siis eelnimetatud kaarte saab kasutada oluliselt väiksematele aladele hinnangute andmiseks.
Keskkonnaagentuur tellis metsamaski metoodika väljatöötamise teadus- ja arendusprojekti „statistilise metsainventuuri (SMI) ja maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) andmehõive ja metoodika arendamise“ raames. Tööd teostas Eesti Maaülikool perioodil 2024 − 2025.
Joonis 1. Metsamaski metoodikat kasutades koostatud metsamaa kaart
Joonis 2. Geograafiliselt piiritletud metsamaa
Metoodika kohta loe täpsemalt Keskkonnaportaalist: https://keskkonnaportaal.ee/et/metsamaski-metoodika-loomine
Autor: Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Feliks Sirkas
