2025. aastal alustati kuuse-kooreüraski seirega aprilli lõpus. Esimesed üksikud isendid registreeriti 29. aprillil Läänemaa ja Pärnumaa seirepunktides. Sellest järgmisel seirenädalal ei olnud lendlus veel massiliselt alanud ning kuuse-kooreüraskeid tuvastati üksnes Pärnumaa, Läänemaa ja Valgamaa seirepunktides.
Blogi
Tänavuse aasta puu tiitli pälvinud haab, teaduslikult harilik haab, ladina keeles Populus tremula, on Eestis leviku järgi neljas-viies puuliik. Mida näitavad Keskkonnaagentuuri andmed, kuidas haaval läheb?
Detsember tõi kaasa palju erakordset. Looduses nähti väga haruldasi haldjajuukseid ja ka kukeseeni, jõulude ajal isegi rästikut ja sookurgi. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 2,4 kraadi (norm -1,0 kraadi), mis annab pikas andmereas soojuselt 6.–7. koha. Maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 10. detsembril Heltermaal 9,3 kraadi. Kuu keskpaigast hakkas õhutemperatuur langema ning minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti aasta viimasel päeval Kuusikul -15,8 kraadi.
Aasta lõpus, mil tehakse kokkuvõtteid ja plaane uueks aastaks, on hea meenutada, et keskkonnaseire on pidev töö. Ka pühade ajal kogume andmeid, mis aitavad meil mõista looduses toimuvat. Hilissügisel, kohe peale lehtede langemist ulukite seiramiseks paigaldatud rajakaamerad on nüüdseks kokku kogutud. Vaatame üle, kes Keskkonnaagentuuri rajakaamerate ette jäid ning milliseid haruldusi kaamerasilm salvestas. Kaamerad olid üleval Saaremaal, Hiiumaal ja Muhu saarel, kokku kaheksal erineval seirealal.
Kui novembri esimene pool oli veel sooja sügise hõnguline, siis kuu teisel poolel oli tunda juba ka talve lähenemist. November oli kokkuvõttes pikaajalisest keskmisest soojem. Päikesepaistet ja sademeid jagus novembrisse normist vähem. Kuu teisel poolel kattus maapind mitmel pool lumevaibaga.
Jäätmetekke vähendamise nädala fookuses on ka elektroonikajäätmed – kiiresti kasvav ja sageli märkamatu jäätmevoog, mille mõju keskkonnale on üllatavalt suur. Keskkonnaagentuur avaldas ülevaate 2024. aasta andmetest, mis näitavad, et elektroonikajäätmete kogused kasvavad ning üha enam satub seda ka segaolme hulka. Segaolmejäätmetes olevate ühekordsete e-sigarettide, patareide ja väikeelektroonika kogus teeb muret.
Juba teist aastat järjest on Eestis tekkinud jäätmete koguteke vähenenud. Kui 2023. aastal kahanes jäätmeteke umbes 24% võrreldes eelneva aastaga, siis 2024. aastal vähenes kogus veel umbes 16%. Peamisteks mõjutajateks olid 2024. aastal põlevkivituhaga seotud jäätmete ning kaevandamisjäätmete tekke langus.
Keskkonnaagentuuri arendatud jäätmete majandamise mudel on oluline tööriist tõhusate ja toimivate jäätmekorralduse lahenduste leidmiseks.
Novembrikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on hetkel 694 MW. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud.