Ulukid

Ulukiseire on vajalik regulaarse ülevaate omamiseks liikidest, kes on osa kasutatavast loodusressursist, täites samas olulist rolli meie ökosüsteemis. Ulukiseire tulemusena koostatakse igal aastal kõiki jahiulukiliike hõlmav seirearuanne, mis sisaldab ka küttimisettepanekuid. Eluslooduseosakond korraldab ulukite rakenduslike uuringute läbiviimist, mille põhilised eesmärgid on seire tulemuste parandamine ning populatsioonide efektiivsem kaitse ja ohjamine. Ulukiseire tulemuste peamisteks kasutajateks on jahindusorganisatsioonid ja Keskkonnaamet.    

Jahiulukite asurkondade seiret tehakse koostöös jahimeestega, kes loomavaatluste ja bioproovide näol koguvad seire algmaterjali. Osakond koondab ja analüüsib andmed, annab hinnangu seisundi muutustele, prognoosib juurdekasvu ning teeb ettepanekud küttimismahtude suuruse, struktuuri ja ruumilise jaotuse kohta. Seire ja uuringute tulemusel hinnatakse toimunud muutuste põhjuseid ja rakendatud meetmete mõju ning tehakse vastavad järeldused. Küttimisettepanekute koostamisel võetakse aluseks ulukipopulatsiooni soodsa seisundi kriteeriumid, püüdes samas tasakaalustatult arvestada ka erinevate sihtrühmade (jahimehed, maaomanikud, looduskaitsjad, laiem avalikkus) huvidega. Ulukite rakendusuuringuid korraldatakse ja viiakse läbi tihedas koostööd erinevate Eesti ja välisriikide uurimisasutustega.

Keskkonnaagentuur kasutab (heli salvestavaid) rajakaameraid eluslooduse seireks, näiteks suurkiskjate, lendorava või metssigade liikumise ja arvukuse hindamiseks. Heliga salvestis annab olulist infot vaadeldavate isendite omavahelise kommunikatsiooni, meeleolu ja muude käitumuslike iseärasuste kohta. REM metoodikal põhinevas seires kasutatakse kaamerate salvestiste töötlemisel tehisintellektil põhinevat liigituvastuslahendust. Täpsem info REM metoodikast ja tehisintellektil põhinevast liigituvastuslahendusest asub Keskkonnaportaalis.